Austraalia mereteaduste instituudi mõõtmised näitavad, et Suurt Vallrahu katab täna rohkem koralle kui 36 aastat kestnud vaatluste jooksul kunagi varem on tuvastatud.
Inimtekkeliste kliimamuutuste pooldajad on Suure Vallrahu hävimisega inimesi hirmutanud aastakümneid. Vastu Austraalia kirdeosa paikneva 2600-kilomeetrisele Vallrahu surmale osutavad nende sõnul kliima ja ookeani soojenemine, ookeani happelisemaks muutumine, turism, tsüklonid, meritähed jne probleemid.
Augisti alguses avaldatud andmed näitavad siiski, et Vallrahu katab täna rohkem elus koralle kui alates 1986. aastast toimunud mõõtmiste käigus on kunagi varem tuvastatud, vahendab Reuters.
Teadlaskond hoiatab siiski, et korallriffe ähvardab jätkuvalt massiline pleekimine ja "Vallrahu rekordiline korallikate on hea uudis, kuid kliimaähvardus on jätkuvalt alles".
Rekordiline kogus Suurt Vallrahu katvaid eluskoralle tuvastati rifi põhja ja keskosas, samas korallidest toituva suure ogatähe (Acanthaster planci) vohamine rifi lõunaosas põhjustab jätkuvalt suures mahus korallikatte kadumist.
"Me näeme, et Suur Vallrahu on jätkuvalt vastupidav süsteem. See on jätkuvalt võimeline häiretest taastuma," kinnitab Austraalia Mereteaduste Instituudi (Australian Institute of Marine Sciences; AIMS) Vallrahu jälgimsprogrammi juht Mike Emslie.
Emslie leiab siiski, et häirivate sündmuste sagedus, eriti korallide massilise pleekimise juhtumid, on sagenemas.
Suure Vallrahu tervise näitajaks peab AIMS korallriffe katvate kõvade elus korallide hulka ja heaks näitajaks on pindalast üle 30 protsendi ulatuv korallkate.
Kui Vallrahu põhjaosas oli seda katvate kõvade korallide hulk 2017. aastal 13 protsenti – mis oli ajaloo madalaim – siis 2022. aastaks tõusis see 36 protsendini. Keskosa kõige madalam korallkatte määr tuvastati 2019. aastal, kui see oli 12 protsenti, tänavu mõõdeti seda aga 33 protsenti. Vallrahu tervist hakkas AIMS jälgima 1985. aastal.
Samas Vallrahu lõunaosas langes korallkate 2021. aasta 38 protsendilisest tasemest tänavu 34 protsendini, mis AIMSi enda määratluse järele on jätkuvalt suurepärane näitaja.
Suur Vallrahu on väidetavalt maailma suurim süsihappegaasi siduja, see on maailma üks bioloogiliselt mitmekesisemaid organismide kogumeid ja kaitseb haavatavaid rannikuid.
Suure Vallrahu hävimine on läbi aastakümnete olnud üks inimtekkelise kliimasoojenemise mõjude narratiivi olulisemaid näiteid.
Toimetas Karol Kallas