Šveitsi suurim poliitiline jõud, parempoolne Rahvapartei, mõistis hukka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse, millega kohustatakse riiki kliimapöördega kiirustama ja nõuab Šveitsi Euroopa Nõukogust lahkumist.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) langetas 9. aprillil rohkem kui 2000 naispensionäri kasuks otsuse, et Šveits peab kliimapöördega kiirustama. Šveitsi Rahvapartei (Schweizerische Volkspartei, SVP) nimetas EIK-i otsust "skandaalseks" ja leiab, et riik peaks Euroopa Nõukogust välja astuma, vahendab Mail Online.
SVP sõnul on Kohtu ülesandeks "mõista õigust, mitte teha poliitikat". Partei sõnul sekkus EIK "jõhkralt Šveitsi poliitikasse, mida iseseisev riik ei peaks taluma".
Šveits on Euroopa Nõukogu liige alates 1963. aastast, kuid ei kuulu Euroopa Liitu. Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühines see 1974. aastal.
Koos Euroopa Nõukogust lahkumisega soovib SVP algatada avaliku arutelu riigi seaduste ülimuslikkuse teemal, kuna EIK sekkub üha rohkem riikide siseasjadesse.
"Tänase (9.04.2024) otsusega muutsid Strasbourgi kohtunikud ennast aktivistide käpiknukkudeks ja kaotasid lõpuks igasuguse usaldusväärsuse," kirjutab SVP kohtuotsust puudutavas avalduses. "Kohtunikud isegi ei kaalunud tõika, et Šveits on süsihappegaasi heitmete vähendamises teistele riikidele eeskujuks."
2023. aasta oktoobris toimunud üldvalimistel kogus SVP kõige enam hääli, kuid sellele kuulub valitsuse seitsmest kohast vaid kaks.
Asjatundjate sõnul muudab EIK-i esimene säherdune kliimapööret riikidele kohustuslikuks muutev otsus kliimaaktivistidele hõlpsamaks EIK-iga ühinenud riikide kliima-inimõiguste ettekäändel kohtusse kaebamise. Selliste otsuste tulemuseks on inimeste- ja majandusevaenulike kliimapoliitikate kiirem ning laiaulatuslikum jõustamine.
Euroopa Nõukogust lahkumine tähendaks Šveitsi jaoks lahtiütlemist EIK-ist ja suhete ülevaatamist Euroopa Liiduga.
EIK-i kohtunikest suur osa on seotud George Sorose Avatud Ühiskonna Sihtasutuste võrgustiku ja rahastusega.
Toimetas Karol Kallas