Tallinna Ülikooli juurde asutati Euroopa Liidu toel vasakäärmuslaste julgeolekuuuringute keskus CEEShub, mis "paneb proovile" lääneriikide julgeolekuarutelude senise status quo.
CEEShub (Central and Eastern European Security Hub; Kesk- ja Ida-Euroopa Julgeolekukeskus) asutatakse kolmeks aastaks. Keskust juhivad Tallinna Ülikooli (TLÜ) Ühiskonnateaduste Instituudi rahvusvaheliste suhete ja tuleviku-uuringute suunajuht Birgit Poopuu ning TLÜ poliitika ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.
CEESHub kujutab endast täpsemalt Euroopa Liidu Horizon mestimise programmi rahastuse pälvinud projekti "Relatsioonilis-kriitiline rahu ja julgeoleku perspektiiv Kesk- ja Ida-Euroopas". "Perspektiivi" juhib Tallinna Ülikool ja selles löövad kaasa Tampere ning Kopenhaageni ülikoolide teadurid.
25. oktoobril avaldasid Poopuu ja Klasche uusmarksistlike "koeraviledega" üle külvatud CEESHubi tegevust tutvustava ülevaate.
Autorite sõnul on teaduslikud julgeolekukäsitlused seni "lihtsustatud" ja ei "hõlma piisavalt meie ühiskonna mitmekülgseid ohte ja haavatavusi". Julgeolekut tuleb käsitleda "relatsioonilisest vaatepunktist". Sõna "relatsiooniline" peaks olema mugandus inglise keelest, mis tähendab "suhet" või "vahekorda" ehk antud kaastekstis "kõik on omavahel seotud". Sellist lähenemist nimetatakse holistlikuks.
Samuti valitseb CEESHubi esindajate sõnul "vajadus käsitleda julgeoleku mõistet mitmekülgsemalt", täpsemalt "postkoloniaalselt" ja "arvestada eri toimijate vaatenurkadega". "Postkolonialism" on ajaloo ümber kirjutamise uusmarksistlik lahendus; teooria, mille sisuks on tõekspidamine, et lääs ja valged mehed on alati süüdi.
Üksnes riigi julgeoleku esimuseks seadmine on luksus, milleks pole TLÜ õppejõudude sõnul ilmselt piisavalt vahendeid, sest ühiskonda, keskkonda, inimesi ja teisi elusolendeid ähvardavad "muudki omavahel tihedalt seotud ohud". Julgeolekuküsimusi tuleb vaadata tervikuna, omavahel seotuna ja nende lahendamisse kaasata "rohujuure tasand".
Autorite sõnul on oluline "julgeoleku haldus" ja inimõigustepõhise rahvusvahelise korraga tuleb ühe mõõdupuuga mõõta nii Hiina Rahvabavariigile kui Ameerika Ühendriikidele. Kui ühele tehakse mööndusi ja teisele mitte, siis sedasi õõnestatakse "kogu maailmapoliitika rahu".
Väidetavalt on väikeriikidel julgeolekupoliitikas ekspertiis, millist nägemust tuleb maailmapoliitikas jõustada. Senine suurriikide reaalpoliitika on osutunud Ukraina-sugusele väikeriigile hukatuslikuks, sest Kesk- ja Ida-Euroopa "toimijate" hoiatusi pole võetud tõsiselt.
Kuna Venemaa tungis Ukrainasse, siis nüüd väikeriike kuulatakse ja käes on otsustav hetk nende julgeolekumurede rõhutamiseks. Väikeriikide osalemine "julgeolekuaruteludes" muudab julgeolekuarhitektuuri "demokraatlikumaks".
CEEShub lubab Eestisse tuua "kriitilised julgeolekuperspektiivid", millest võib välja lugeda uusmarksismi kriitilise teooria põhise lähemise julgeolekuküsimustele.
Poopuu ja Klasche kinnitusel on "julgeolek radikaalselt relatsiooniline mõiste", mille tõestuseks tuuakse Poopuu ja Eret Talviste Femiministeeriumi võrgupäevikus ilmunud arvamuslugu "Sõjad ei seisa üksteisest lahus, neid seovad vägivaldsete struktuuride ühenduskohad". "Vägivaldsed struktuurid" on "patriarhaat, kapitalism ja militarism".
26. novembril toimus Tallinna Ülikoolis CEESHubi asutamiskonverents.
Poopuu ja Klasche avaldasid 2023. aasta 15. augustil Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaalis Pere Sihtkapitali "skandaali" ja Raul Eametsa tühistamise tuules arvamusloo, milles selgitatakse, et konservatiivsetel ideedel pole teaduses kohta.
Toimetas Karol Kallas