47 lääneriigi andmete teaduslik analüüs näitab, et alates 2020. aastast võib kokku lugeda rohkem kui kolm miljonit liigsurma ja liigsuremus on Covidi eelsest ajast jätkuvalt suurem.
Uuringu viisid läbi Hollandi teadlased, kelle sõnul sureb inimesi jätkuvalt Covidi eelsest ajast rohkem, kuigi seda haigust tõrjuti nii süstide kui piirangutega, vahendab Telegraph.
Teadlaste sõnul on liigsurmade hulk "enneolematu" ja kutsuvad üles riikide valitsusi põhjalikult uurima selle põhjuseid, sealhulgas võimalust, et kurja juureks võivad olla vaktsiinid.
Teadusajakirjas BMJ Public Health (Briti Meditsiiniajakiri: Rahvatervis) avaldatud teadustöö autorid kirjutavad: "Kuigi Covid-19 vaktsiinid loodi eesmärgiga kaitsta tsiviilisikuid Covid-19 viiruse põhjustatud raske haiguse kannatuste ja suremuse eest, on samamoodi dokumenteeritud [vaktsiinide] võimalikud kõrvalnähud. Nii meditsiinivaldkonna töötajad kui eraisikud on teinud erinevatesse ametlikesse lääneriikide andmebaasidesse sissekandeid süstimisele järgnenud surmade ja raskete tervisekahjustuste kohta."
Teadlased lisasid, et kui Covidi ajal rõhutasid nii poliitikud kui meedia, kuidas iga elu on tähtis ja Covidi surmad peab ära hoidma kõikvõimalike vahenditega, siis sama moraal peaks kehtima ka peale pandeemiaaega.
Uuringus leiti, et Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias tuvastati 2020. aastal, mis oli pandeemia tipuaeg, rohkem kui miljon liigsurma. Peale süstimise algust 2021. aastal loeti liigsurmasid kokku 1,2 miljonit ja 2022. aastal 800 000.
Need numbrid kajastavad nii Covid-19 kui "viiruse leviku ja nakatumise tõrjumiseks kehtestatud meetmete kaudsete mõjude" kätte surnud inimesi.
Teadustöös loetakse üles mitmed Covidi süstianete põhjustatud kaasnähud: isheemiline rabandus, äge koronaarsündroom, ajuverejooks, südame-veresoonkonna haigused, vere hüübimine, hemorroidid, seedetrakti haigused ja veretombud.
Saksamaa teadlased juhivad tähelepanu, et riigis langes liigsurmade laine algus kokku Covidi vastu süstimise kampaania käivitamisega ja nende sõnul on sellist seost "vaja kindlasti uurida".
Samuti juhitakse teadlaste poolt tähelepanu, et riigid pole eriti varmad avalikustama Covidi süstiainete kõrvalnähtude kohta kogutud andmeid.
Eestis heitis peale Covidi süstmise algust 2021. aastal hinge ligi 3000 inimest rohkem kui 2020. aastal, mil algas "tappev" pandeemia. 2020. aasta suremuse määr oli samal tasemel sellele eelnenud viie aasta keskmisega. Eesti terviseeksperdid peavad tuhandete inimeste suremuse üheks põhjuseks kliimamuutuseid.
Teadlased juhivad tähelepanu, et tulevaste "pandeemia kriiside" paremaks haldamiseks on vaja saada aru, milline on Covidi süstiainete ja liigsuremuse seos.
Toimetas Karol Kallas