Kes langetas otsuse salaja tõkestada protestikirjade jõudmine Riigikogu liikmeteni, millisele õiguslikule alusele selline otsus tugineb ning kuidas on see ühitatav demokraatia põhimõtetega?
Mis on saanud Eesti Vabariigi iseseisvusest 22 aastat pärast Nõukogude Võimu alt vabanemist? Ja miks tunnevad paljud inimesed, et Eesti ei ole enam iseseisev, suveräänne riik?
Eilne Pealtnägija paotas jälle pisut kaant avalikult saladuselt, et demokraatia Eestis on paras farss, ning andis järjekordset kinnitust kurvale tõsiasjale, et demokraatia Eestis on paljuski näiline.
Sotsioloog ja endine poliitik Ülo Vooglaid kirjutab, et mida enam demokraatiast räägitakse, seda napimalt seda on, ning et demokraatia illusiooni süvendes jääb tegelikku demokraatiat aina vähemaks.
Saatesarja "Objektiiv" neljandas saates arutlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid SA-st Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kodanikuühiskonna teemal.
Seitse avaliku elu tegelast avaldasid ühiskirja, milles väljendasid seisukohta, et Eesti Vabariigis tuleks erakonnad sundlõpetada.
Objektiivi kolmandas saates arutleti eesseisvate valimiste üle ning püstitati küsimus sellest, kuivõrd on üleüldse põhjendatud rääkida Eestist kui demokraatlikust riigist.
Objektiivi teises saates arutleti kampaania "Vanalinn lagast puhtaks!" tagamaade üle ning mõtestati lahti, miks on nii oluline seista Tallinna vanalinna kui meie kultuuri sümboli kõlbelise heakorra eest.
Nüüd, kui on võimalik tutvuda kõigi kohalike omavalitsuste valimisteks ülesseatud valimisnimekirjadega, võib teha järelduse, et nn peibutuspartide kasutamise teel osalevad kõik Riigikogu erakonnad solidaarselt valimispettuses.
De Civitate toob oma lugejateni kolmeosalise tõlkeartiklite seeria, mis käsitleb tänapäeva globaalsete võimustruktuuride ja mehhanismide olemust ja sageli teadvustamata tagamaid.
