Urmas Espenberg poliitika-aastast 2017: Ratase ammenduvad krediidid
Ühiskondlik-poliitilise portaali Uued Uudised peatoimetajana katsun kokku võtta 2017 poliitika aasta tulemid.
Ühiskondlik-poliitilise portaali Uued Uudised peatoimetajana katsun kokku võtta 2017 poliitika aasta tulemid.
Aastale 2017 vaatab tagasi Martin Helme, kelle sõnul võib peagi mööduval aastal jääda Eesti poliitikat ja ühiskondlikku elu iseloomustama hirmus sahmerdamine kõigil rinnetel, millest sündis aga vähe villa.
Riigikantselei tellitud värske uuringu kohaselt toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu 79 protsenti elanikest, kellest 48 protsenti toetab ja 31 protsenti pigem toetab.
Välisminister Sven Mikseri hinnangul on Euroopa Liit jätkuvalt elujõuline, Brexitile järgnenud šokist on üle saadud ja kõigil olulistel valimistel olid edukad euromeelsed jõud, kuigi see ei tähenda, et tulevik oleks täielikult pilvitu.
Hoidkem üksteist, sest ka sinu rahvas peaks olema sulle püha!
On kahju, kui arutelu selle üle, kuidas Eesti poleks pidanud ÜRO-s Jeruusalemma staatuse küsimuses hääletama, taandub sellele, nagu oleks meie ees ainult üks valik: otsustada ära, kas seekord on kasulikum olla koos Euroopa Liidu peavooluga või hoopis USA-ga, kelles näeme suurimat sõjalist liitlast, kirjutab Veiko Vihuri.
Põhiseaduse järgimine ei ole äärmuslus, kirjutab ajakirjanik Urmas Saard.
Neljapäeval kiideti ÜRO peaassambleel häältega 128 : 9 heaks resolutsioon, milles soovitatakse eirata USA otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.
Varro Vooglaid ja Markus Järvi kommenteerivad hiljuti Objektiivis eesti keeles avaldatud Pariisi manifesti, mis sõnastab tabavalt tänapäeva Euroopa kesksed probleemid ning pakub neile lahendusi.
Jätkub ühiskondlik vastasseis ja vihane paigaltammumine.