2/3 Eesti kodanikest peab rändekriisi Venemaa agressioonist suuremaks ohuks
Kaks kolmandikku Eesti valimisealistest kodanikest peab Euroopa nn pagulaskriisi Eestile suuremaks ohuks kui Venemaa agressiooni.
Kaks kolmandikku Eesti valimisealistest kodanikest peab Euroopa nn pagulaskriisi Eestile suuremaks ohuks kui Venemaa agressiooni.
Ajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet kõneleb põhimõttelise tähtsusega mängureeglimuutusest võimulolijate ja vastupanuliikumise vahelises suhtluses nüüdis-Eestis.
MTÜ Eesti Vanemad, MTÜ Odini Sõdurid ja SA Euroopa Rahvusrinne nõuavad avalikus kirjas Taavi Rõivasele viimase tagasiastumist peaministri ametist ja koha vabastamist liidritele, kes ei karda oma rahva huvide eest seista.
Eesti Ekspress küsis Stenbocki majast, mitu süürlast peab Eesti ELi-Türgi leppe järgi Türgist vastu võtma.
Euroopat on võrreldud vananeva ja pisut "pehmo", kuid see-eest pururikka trolliga, kes on harjunud end probleemidest vabaks ostma.
Objektiivi juhtkirjas tõdetakse, et juba ammu oleks aeg anda võimalus neile, kes soovivad meie ühist asja korraldada sootuks teistest põhimõtetest lähtudes, kui seda senini on tehtud.
Välisluurega tegeleva Teabeameti juht Mikk Marran kinnitas ETV saates "Ringvaade", et Venemaa on teadlikult kasutanud pagulasvoogu nn migratsioonirelvana ning nentis, et kui see "relv" peaks pöörduma Eesti suunas, siis jääksid meie piiripunktid tõsise surve alla.
Pagulaskriisi positiivne külg on see, et eurooplased raputatakse üles nende apaatiast ühiskonna vastu ja tuimusest kaaskodanike suhtes.
Kirjanik Ülo Mattheus kirjutab Sirbis, et postmodernism on suure hilinemisega Eestisse jõudnud ja uued väärtused on devalveerinud rahvusriigi idee.
Välisluurega tegeleva Teabeameti aastaraamatus hoiatatakse rahvusluse, sallimatuse ja Euroopa Liidu suhtes vaenulike liikumiste ja erakondade eest: rahvusluse ja sallimatuse kasv võib nimelt põhjustada korrarikkumisi ja rahvarahutusi, tekkinud pingeid kasutab omakorda ära Venemaa.