Eesti haridussüsteemi ühed suurimad murekohad on õpetajate palk, õppeedukuse langus ja laste raske koolikott. Probleemide lahenduseks on raamat nõudmisel moel õppematerjalide trükkimine ja märkmesüsteemi rakendamine.
Ajalooõpetaja ja rahvaesindaja Siimo Lopsiku sõnul mõjub õpilaste vaimsele tervisele hävitavalt ühiskonnas valitsev meelsus, mille kohaselt elus edasijõudmiseks peab valetama ning korrutama nomenklatuuri jutupunkte.
Ühendkuningriigi psühholoogia ja psühhiaatria kuritarvituste ennetamise vabaühendus Inimõiguste Kodanike Komisjon (CCHR) selgitab 2017. aastal ilmunud ülevaates, kuidas haridussüsteemi ja ametliku vaimuravi eesmärgiks on uue kontrollitava inimese loomine.
Tallinnas toimus 22. mail uutmise ja ettevõtluse kõnekoosolek, kus 300 üle maailma kokku tulnud osalejat kuulas tõsimeeli, kuidas lavalt järjepidevalt kuulutati: “Me oleme valitsusest ja me peame aitama”.
Maailmakuulus ühiskonnategelane Jordan Peterson kirjutas 5. mail sotsiaalmeedias “põletatud maa” laadis postituse, millest võib järeldada, et vähemalt Põhja-Ameerika õpetajate harimise senised pealisehitised tuleb hävitada ja rajada kõik nullist uuesti.
Haridusminister Kristina Kallas leidis 8. aprillil riigikogus, et koolidel on õigus õpetada lastele soo muutmist, enese eluks ajaks invaliidistamist ja mitmekesise kooselu õnne otsimist.
Riigikogu EKRE saadikurühma kuuluv rahvaesindaja Varro Vooglaid leiab, et haridusminister Kristina Kallase maailmapilt on “sügavalt” teaduse vastane.
Itaalia klassiruumides keelatakse lähinädalatel nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine isegi õpetuslikel eesmärkidel.
Ameerika Ühendriikides ülikooli astuvad noored ei suuda lugeda pikemaid tekste. Põhjuseid tuleb otsida osalt nii nutiseadmetest kui taandarenevast, “moeröögatuste” järele joonduvast haridussüsteemist.
Malle Pärn kirjutab hariduse ja kultuuri tuleviku teemal, visandades kümme punkti, mida hariduskorralduses tuleks silmas pidada.
