Ühe pahemäärmuslikuma USA päevalehe Washington Posti omanik Jeff Bezos avaldas arvamusartikli, milles nendib, et inimesed ei salli enam uudistemeediat ja suuresti on selles süüdi kallutatud ajakirjanikud.
Korporatiivne meedia on seestunud pahempoolsest ilmavaatest. Ameerika Ühendriikide konservatiivne meediaekspert ja mõttekoja Media Research Centeri asutaja Brent Baker on koostanud nimekirja progressiusulise meedia kallutamise võtetest.
Briti tuntud ajakirjanik Charles Moore kirjutab Telegraphis, kuidas suurte meediaorganisatsioonide jaoks on teatud teemad – tähestikurahvas, rassiõiglus, kliimamuutused ja muu sarnane – muutunud nii “pühaks”, et olemas on ainult üks “tõde” ning nende kohta enam ajakirjanduse tavareeglid ei kehti.
East Anglia Ülikooli teadlaste läbi viidud uuring näitab, et üks populaarsemaid jutu-tehisarusid, ettevõtte OpenAI robot ChatGPT, on üheselt progressistlike poliitikate poole kaldu.
Seirates peavoolu meediat, joonistuvad välja selged mustrid sellest, milliseid teemasid tohib ja milliseid ei tohi käsitleda, samuti ka see kummale debati osapooltele jagatakse heldelt eetriaega ning kelle vaateid tsenseeritakse, arutleb Navarra Ülikooli poliitilise filosoofia õppejõud David Thunder.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump otsustas Silicon Valley tsensuuri ja konseravtiivide vastase vaenu vastu astuda presidendi korraldusega.
Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence'i sõnul ei talu president Donald Trumpi valitsus seda, kuidas sotsiaalmeedia- ja suured tehnoloogiaettevõtted vaigistavad enne 2020.
Peavoolumeedia puhul ei ole halb maailmavaateline määratletus, vaid olukord, kus kaitstakse ja edendatakse vaid üht ideoloogilist usutunnistust, kirjutab portaali Objektiiv kolumnist ja endine peatoimetaja Veiko Vihuri.
YouTube'i tegevjuht Susan Wojcicki sõnul ettevõte teab, et nende kasutajatele ei meeldi videokeskkonna algoritmide ebaõiglane kallutatus "määrava tähtsusega" peavoolu allikate poole, kuid nad teevad seda ikkagi.
Tartu Ülikoolis ajakirjandust õpetav Priit Pullerits leiab "Vikerhommikule" antud intervjuus, et klassikaline uudis on hakanud Eesti ajakirjandusest kaduma ning seda on asendanud nõukogulike sugemetega artikkel, kust kumavad läbi ajakirjanike arvamused, hoiakud ja suhtumised.
