Hiljuti valminud uuringus väidetakse, et taimed imavad sajandi lõpuks 20 protsenti rohkem süsihappegaasi kui kliimamudelid näitavad. Nimetatud tõik võib tähendada, et mudelid liialdavad planeedi soojenemise kiirusega.
Ühendkuningriigi Durhami Ülikooli teadlasterühm väidab, et inimesed peavad planeedi Maa tervise pärast sööma vähem liha ja selleks tuleb lihapakenditele lisada tubakatoodete laadis hoiatused.
Riigikogu Reformierakonna saadik Yoko Alender avaldas 24. oktoobril riigikogu kõnetoolis arvamust, et usk inimtekkelistesse kliimamuutustesse ja energiaülemineku vajalikusesse näitab inimeste sisemisi “väärtuseid” ja teeb nad õnnelikuks.
Mõttekoja MCC Brussels tegevjuht Frank Furedi kirjutab Spikedis kuidas laste ja noorte, nagu seda oli näiteks Greta Thunberg, ära kasutamine poliitilistel eesmärkidel, on ühiskonna allakäigu tunnus.
Kaja Kallas osutas riigikogus saadikute küsimustele vastates, et paljud loodusõpetuse õpetajad üle Eesti ei usu inimtekkelistesse kliimamuutustesse ja see on lahendamist vajav probleem.
Norra riikliku statistikaameti teadlased leiavad, et inimtekkelise süsihappegaasi mõju üleilmsete temperatuuri kõikumise mustritele pole tänase teaduse taseme juures võimalik hinnata.
Kliimateadlased on rohelise revolutsiooni läbiviimiseks mõelnud välja Maa “süsteemi” üheksa taluvuspiiri. 13. septembril üllitati Maa “taluvuspiiride raamistiku uuendus”, milles leitakse, et kuuest neist on inimesed astunud üle määral, millega seatakse küsimuse alla tsivilisatsiooni kestmisvõime.
Uudistekanalile Fox News antud intervjuus kinnitas Ameerika Ühendriikide julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby, et Ameerika Ühendriikide valitsuse seisukohalt kliimamuutused on “absoluutselt” suurem mure kui maailmas aset leidvad sõjad.
Reformierakonna riigikogu saadik Hanah Lahe, kelle sõnul tuleb kliimaeesmärke ellu viia ja inimeste poliitilisi eelistusi mõjutada keeldude ning käskudega, kuulub õiguskantsleri inimõiguste nõukotta.
Kuus Portugali noort, kellest noorim on 11- ja vanim 24-aastane kaebasid Euroopa Inimõiguste Kohtusse 32 Euroopa riiki, kuna nende hinnangul pole Euroopa riigid saanud hakkama kliimamuutuste leevendamisega, mille tõttu on ära rikutud nende inimõigused.
