JUHTKIRI ⟩ Vabaduse diktatuur
Portaali Objektiiv juhtkirjas tõdetakse, et vasakliberaalsest ideoloogiast võrsuval väärastunud vabaduse diktatuuril ei ole midagi pistmist ehtsa demokraatia ega euroopalike väärtustega.
Portaali Objektiiv juhtkirjas tõdetakse, et vasakliberaalsest ideoloogiast võrsuval väärastunud vabaduse diktatuuril ei ole midagi pistmist ehtsa demokraatia ega euroopalike väärtustega.
Kiriklikku konteksti silmas pidava dr Peter Kwasniewski hinnangul on konservatism lihtsalt liberalismi aeglasem vorm, n-ö liberalism aegluubis, seevastu iidsest traditsioonist kinnipidamine läheb kaugemale pelgalt olemasoleva hüve säilitamisest.
Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri ja ajaloolase Jaak Valge mõttevahetus demokraatia olemuse ja toimimise üle toob esile tõdemuse, et demokraatia on kõige paremini toiminud rahvusriikides, kuid praegu võib mitmel pool täheldada dedemokratiseerumise ilminguid.
Eesti ühiskonna uues tuumkonfliktis tuleb erakondadel võtta selge seisukoht.
Markus Järvi vaatab aastalõpu kommentaaris tagasi möödunud aastale ja kaardistab põgusalt aasta jooksul aset leidnud arenguid.
Juhtkirjas tuleb juttu paradoksaalsest tõsiasjast, et oma kristlikku minevikku vihkavad valgustatud eurooplased on avanud ukse tulnukatele, kes peavad endid kõrgeima religiooni kandjateks ja kes ei tule siia üldsegi selleks, et sealiha õgivate hedonistlike uskmatute kultuuri rikastada.
Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg kirjutab, et konservatism pole tagurlikkus, vaid püsivus.
Kert Urmas Raudvere juhib alljärgnevas artiklis tähelepanu sellele, et kuigi progressiivsust seostatakse tihti liberaalse hoiakuga, kasvas liberalism välja individualismist ning on alati olnud seotud üksikisiku ja tema õigustega, samas kui progressivism on oma olemuselt sügavalt kollektivistlik ja mitteliberaalne ideoloogia, mis võitleb oma järgijate arvates rõhumise ja ebaõiglusega.
Kultuurikriitik Mihkel Kunnus tõdeb, et viimasel ajal on liberaalne hoiak Eesti ühiskonnas mandunud "õige ägedaks ideoloogiatööks", ja kirjutab, et liberaalne riik peaks tagama õiguse eksisteerida kõigile erinevate vaadete ja uskumustega rühmadele – natsidest sooanarhistideni –, sest liberalismi alternatiiviks on olukord, kus "üks mitteliberaalne huvigrupp saab kõige tugevamaks ja hävitab eriarvamused.
Oktoobris 2015, kui Eesti otsis habrast piiri vihakõne ja sõnavabaduse vahel, vestles Andrei Liimets sallivuse, viha, demokraatia ja tõe teemadel SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaidiga.