Liberalismi õnnistused meil ja Venemaal
Helsinki Ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb läänelike väärtuste üle, mida mõõdetakse rahavoogudega ja viiakse ellu liberaalse diktaatorisauaga.
Helsinki Ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb läänelike väärtuste üle, mida mõõdetakse rahavoogudega ja viiakse ellu liberaalse diktaatorisauaga.
Venemaa presidendi Vladimir Putini hinnangul on liberaalne idee oma aja ära elanud, kuna see on vastuolus ülekaaluka enamuse huvidega ning rahvas on pöördunud immigratsiooni, avatud piiride ja multikultuursuse vastu, vahendab Financial Times.
Liberalismist on kujunenud demokraatiat ohustav autoritaarne ideoloogia ning mäss selle vastu kujutab endast võitlust vabaduse ja mõistliku elukorralduse eest, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
"Ärge langege läänemaailma loba lõksu.
Selle asemel, et lõõtsuda alusetut hüsteeriat, nagu kujutaks Ahto Lobjaka ja Vilja Kiisleri vabatahtlik töölt lahkumine ohtu ajakirjandusvabadusele, peaksid ajakirjanikud vaatama peeglisse ja õppima taluma kriitikat, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Objektiivi saates "Fookuses".
"Vabanedes" kristlusest on kõik revolutsioonilised režiimid, alates Prantsuse revolutsioonist, kommunistlikust Nõukogude Liidust ja Natsi-Saksamaast kuni tänapäeva liberaalse demokraatiani välja, "vabanenud" ka inimelu pühadusest ja vajadusest kaitsta kõige kaitsetumate – sündimata inimeste – eluõigust, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Kui EKRE näol on ekstreemsemate kriitikute hinnangul tegu "kurjusega", siis võiksid liberaalid ometi ajusid pingutada mõistmaks, kuidas selline "kurjus" Eestis on võimust võtnud, kust ta pärineb, millised on selle arengut soodustavad tegurid ja miks "kurjus" on nii laialt levinud just praegu, räägib Markus Järvi nädalakommentaaris.
Sotsiaal-liberaalse uuringukeskuse Timbro uuest indeksist nähtub, et rohkem kui veerand kogu Euroopa valijaskonnast soosib "populistlikke" parteisid.
Ohtra positiivse kommunikatsiooni fanfaarihelide saatel avalikkuse ette astunud "uus poliitiline jõud" Eesti 200 ei paku ootuspäraselt mitte midagi uut – ikka sedasama neoliberaalset majandusmudelit, liberaalseid väärtusi ja internatsionaalset Eestit ehk senise liberaalse-kosmopoliitse kursi peenhäälestamist, leiab Objektiivi toimetus.