Brüsseli terrorirünnakute järel on mõned Eesti väljaanded asunud taas nahutama migratsiooni ja multikultuurilisuse eest hoiatanud konservatiivseid poliitikuid, nimetades nende kommentaare "parastamiseks" ja neid endid terroristide relvavendadeks.
Välisluurega tegeleva Teabeameti juht Mikk Marran kinnitas ETV saates "Ringvaade", et Venemaa on teadlikult kasutanud pagulasvoogu nn migratsioonirelvana ning nentis, et kui see "relv" peaks pöörduma Eesti suunas, siis jääksid meie piiripunktid tõsise surve alla.
Euroopa Kontrollikoda ei suutnud tuvastada, kui palju on Euroopa Liit kulutanud raha rändevoogude haldamisele enne 2014.
Videosaate "Eesti Aeg" eriväljaandes kommenteerib EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison olukorda Kreekas seoses rändetulva jätkumisega Türgist, Henn Põlluaas aga räägib muudatustest välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.
Kirjanik Ülo Mattheus kirjutab Sirbis, et postmodernism on suure hilinemisega Eestisse jõudnud ja uued väärtused on devalveerinud rahvusriigi idee.
Brüsselist teatatakse "läbimurdest" rändekriisis: Türgi nõustub tagasi võtma Kreekasse saabunud illegaalsed migrandid, kuid saadab täpselt sama palju migrante põgenikelaagritest otse Euroopasse, saab selle eest kolm miljardit eurot ja juunikuuks viisavabaduse, samuti avatakse liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga neli peatükki.
Endise piirivalveameti piiriosakonna ülema ja piirivalvekolledži direktori Uno Kaskpeiti (EKRE) hinnangul on olukord Eesti piiridel ehmatav, sest riik ei suuda tegelikult efektiivselt piiri kontrollida.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove ütles USA senati relvajõudude komitees kõneledes, et Euroopasse saabuvate migrantide seas levib terrorirühmitus ISIS "nagu vähk".
Kirjandusteadlane Toomas Haug ütles konverentsil "Kas Eesti on demokraatiaks valmis?
Soome tööhõive- ja ettevõtlusministeeriumi andmetel on eelmisel aastal riiki saabunud varjupaigataotlejatest vaid väikesel osal kutseoskused, kirjaoskamatuid on aga nende seas koguni 20 protsenti.
