Ühendriikide president Donald Trump andis sotsiaalmeedia vahendusel mõista, et tegelikult ei ole üldse oluline, kas tema korraldusel tapetud Iraani kindral Qasem Soleimani kujutas endast USAle vahetut ohtu või mitte, kuna tema minevik oli nagunii kohutav.
Pärast kindral Qasem Soleimani atentaati USA presidendi Donald Trumpi korraldusel ning Iraani sümboolset kättemaksurünnakut on kaks riiki jõudnud sisuliselt geopoliitilisse patiseisu, mis võimaldab loodetavasti vaenupoolte vahelist konflikti esialgu pigem deeskaleerida, leiab majandusteadlane ja endine USA aserahandusminister dr Paul Craig Roberts.
Ameerika Ühendriikide president pidas kolmapäeval 8.
Kättemaksuks Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmise eest USA presidendi Donald Trumpi käsul tulistasid Iraani relvajõud 15 kuni 22 raketti kahe Iraagis paikneva USA õhuväebaasi suunas.
Iraagi peaministri Adil Abdul-Mahdi sõnul ei tulnud Trumpi käsul mõrvatud kindral Soleimani Bagdadi mitte USA sihtmärke ründama, vaid külalisena Iraagi poolt vahendatavatele rahukõnelustele Saudi-Araabiaga.
USA kaitseministeerium paigutab oma India ookeanis asuvasse Diego Garcia sõjaväebaasi Iraani heidutamiseks kuus strateegilist pommitajat B-52, mis on käsu korral võimelised sealt Teherani ründama.
Arvestades USA võimude ulatuslikku valetamise ajalugu oma eelnevalt planeeritud sõjaliste agendade edendamiseks, tuleks ka Iraani tippkindral Qasem Soleimani atentaadi põhjenduste osas lähtuda eeldustest, et USA valitsus valetab ning et tõendamiskohustus lasub süüdistaval osapoolel, leiab ajakirjanik Caitlin Johnstone.
USA poolt Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmine võib luua ohtliku, rahvusvahelisi suhteid džungliseaduse poole tüüriva pretsedendi, ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo ERRile antud kommentaaris.
