Vahetult pärast Itaalia võimaliku valitsuse avaldust potentsiaalse paralleelvaluuta kasutuselevõtu kohta riigis laitis Financial Times mõtte maha, kuna need "rahatähe-laadsed võlakirjad võivad hakata aitama kelme, tüssama maksumaksjaid ja lõhestama [Itaaliat veelgi] laiemalt.
Itaalias valitsust moodustada üritavad erakonnad on andnud teada, et nende "Saksa-stiilis" valimislepingu koostamine võib veel venida, ning samuti tahavad nad leida peaministriks sobiva isiku, kes poleks aga ei Liiga liider Matteo Salvini ega ka Viie Tähe Liikumise eestvedaja Luigi Di Maio.
Värske rahandusminister Olaf Scholz on saatnud eurot kasutavatele "tsoonikaaslastele" Euroopa Liidus selge signaali kokkuhoidliku eelarvepoliitika jätkumisest Saksamaal.
Kuulus Saksa ökonomist ja kunagine kantsler Angela Merkeli nõunik Hans-Werner Sinn kirjutab oma autobiograafia veergudel, et migrandikriis võib minna riigile maksma peaaegu triljon eurot.
Euroopa Komisjon avaldab liikmesriikidele survet pangandusliidu plaanidega, mis muuhulgas tähendaks sundust tõsta taas jalule kokkuvarisevaid laenuasutusi nö piirist piirini.
Pärast "euroskeptikute" edu Itaalia parlamendivalimistel on Euroopa Liit hoiatanud Roomat riigimajanduse "ülemäärase tasakaalustamatuse" eest ning väljendanud ärevust, et vaevad võivad "valguda ülejäänud euroalale.
Saksamaa tahab, et suurtes kogustes sisserändajaid vastu võtnud Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid preemiaks selle eest ka rohkem regionaalabi.
Bremenis baseeruva politoloogi hinnangul lubas Saksa kantsler Angela Merkel maale üle miljoni migrandi vaid selleks, et valitsus ei kaotaks miljardeid Kreeka päästepaketti investeeritud eurosid.
Hiina plaan minna naftatehingutes arveldamisel üle omaenda valuuta ehk jüaani kasutamisele tõotab anda tõsise hoobi USA rahandus- ja majanduspoliitilistele huvidele, mille keskmes on dollari ülemvõimu säilitamine globaalse reservvaluutana ja ka naftatehingute arveldusvaluutana.
Brüssel kavatseb hakata nõudma liikmesriikidelt tugevamat panustamist ühisesse eelarvesse, et turgutada superriigi ostuvõimet pärast Brexitit.
