Inga Raitar: pole normaalne, et kogu riiki puudutavad otsused tehakse kiirustades
Ajakirjanik ja kirjanik Inga Raitar leiab, et asjad on minemas väga kummaliseks – valitsus tahab Rail Balticu lepingu alla kirjutada juba 31.
Ajakirjanik ja kirjanik Inga Raitar leiab, et asjad on minemas väga kummaliseks – valitsus tahab Rail Balticu lepingu alla kirjutada juba 31.
Tuntud keeleteadlane Mati Hint kirjutab algselt Rail Balticu küsimuses avaliku pöördumise teinud 101 kultuuri- ja ühiskonnategelasele saadetud kirjas, et Eesti poliitilises kultuuris on vaja saavutada muutus, mis teeks raskemaks määramatuse ja vastutamatuse soos edasimüttamise, kus toiteahelad otsustavad ja nende ahelate ülalpidajaid koheldakse vähimagi otsustusõiguseta alamrahvana.
MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liikme Priit Humala sõnul pole need, kes suurprojekti on senini juhtinud, soovinud seda avalikkuse ette tuua.
Igor Gräzini hinnangul on praeguse Rail Balticu arutelu juures see kafkalik aspekt, et viis miljardit eurot maksev projekt ei saagi juriidiliselt riigikokku tulla.
[podcast_episode episode="47260" content="player,content"]
Kelle jaoks on Eesti Vabariik üldse loodud ja kelle huvides ta tegutseb?
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnul on kodumaine ametnikkond ja teatud poliitilised ringkonnad võtnud eesmärgiks Rail Baltic "ära teha", maksku mis maksab.
Rail Baltic on tüüpiline impeeriumi projekt – see kavatsetakse piiriprovintsides ellu viia tõeliselt laia joonega, kulutades ära Eesti mõistes kolossaalse hulga üleliidulist raha.
Riigikogus Rail Balticu arutelul ettekandega esinenud Illimar Pauli arvates on riigil praeguste transiidimahtude juures ka olemasoleva raudtee majandamisega probleeme.
Valitsusel peab olema julgust tõmmata pidurit Rail Balticu projektile, millele on ühiskonnas suur vastuseis, et otsida paremaid ja võimalikult paljusid rahuldavaid lahendusi, kirjutab emeriitprofessor Mati Hint avalikus kirjas peaministrile.