Max-Martin Skalenius: paastuaeg – pöördumine meie tõelise identiteedi juurde tühjuse ajastul
Noor Rootsi katoliiklane Max-Martin Skalenius kirjutab oma arvamusloos, et paastuaja tunnistamine tähendab Euroopa kristliku vundamendi tunnistamist.
Noor Rootsi katoliiklane Max-Martin Skalenius kirjutab oma arvamusloos, et paastuaja tunnistamine tähendab Euroopa kristliku vundamendi tunnistamist.
Sekulaarse riigi ametivõimud ei pea kodanike „usuliste vajaduste rahuldamist" hädavajalikuks toiminguks ning suhtuvad usklikesse kui vastutustundetutesse ullikestesse, käitudes ise oma eelarvamustele tuginedes irratsionaalselt, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Kuigi end katoliiklasteks nimetavad on Hispaanias endiselt enamuses, käib neist kõigest 22% regulaarselt missal ja pihil.
Venemaa presidendi Vladimir Putini hinnangul on liberaalne idee oma aja ära elanud, kuna see on vastuolus ülekaaluka enamuse huvidega ning rahvas on pöördunud immigratsiooni, avatud piiride ja multikultuursuse vastu, vahendab Financial Times.
Uus uurimus maalib kristluse olukorrast Lääne-Euroopas ilustamata, kainestava ja nukra pildi: sealsed kristlased on suuresti hüljanud oma esivanemate usu, väärtused ja traditsioonid ning on kristlased kõigest nime poolest.
Milline on meie suhtumine surma ja surnutesse?
Kõneldes Tartu Ülikooli aulas toimunud konverentsil "Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse" leidis EELK peapiiskop Urmas Viilma, et kristliku ühiskonnakorralduse teadlik ümberdefineerimine uute ja läbi proovimata ideede alusel on kogu rahva peal tehtav laborikatse.