JUHTKIRI ⟩ Iseenda ja oma väärtuste eest seismine ei ole võõras sõda
Seismine oma kultuuri, traditsioonide, religiooni ja muude väärtuste eest ei ole mitte kunagi võõras sõda.
Seismine oma kultuuri, traditsioonide, religiooni ja muude väärtuste eest ei ole mitte kunagi võõras sõda.
Kohe, kui peavoolu ajuloputusvahendid enam hästi ei mõiganud ja keegi hakkas süstemaatiliselt läbi hammustama seal levitatavaid pooltõdesid või otseseid valesid, sai endistest nihilistidest ning tõe-eitajatest nagu võluväel valuliku pilguga taeva poole seiravad hamletlikud figuurid, kes sosistasid omaette: aga kus siis ikka tõde on?
Kunsti rolli üle tõe, kannatuste, vihkamise ja lepitamise mõtestamisel mõtiskleb teoloog ja kolumnist Roland Tõnisson.
Kus on tänapäeval need kangelased, kes on valmis Tõe ja Au nimel surma minema, küsib Malle Pärn ja nendib, et tänapäeval on Tõe asemele tulnud valed ja Au asemele mainekujundajate trikid ja kosmeetika.
Millegi tõeks pidamist ja selle veendumuse väljendamist ei sallita enam ning nakkus levib, kirjutab tuntud konservatiivist filosoof Roger Scruton.
TTÜ rektori Jaak Aaviksoo hinnangul toetab alternatiivmeedia lääne ühiskonna aluseks olevat sõnavabadust ning pakub demokraatlikult eneseväljenduse võimalust kõigile inimestele.
Heido Trofimov arutleb, et tänapäevane maailm küll tunnustab kristlust tema armastusekäsu pärast, kuid samas devalveerib armastuse tähendust, jättes võrrandist välja tõe.
Liberaaldemokraatlikud väärtused on viinud Lääne ühiskonnad (Eesti kaasa arvatud) tõejärgsesse ühiskonda, kus tõel ja valel pole muud vahet, kui et ühel hetkel on kasulikum üks, mõnel teisel hetkel teine.
Ajaloolane Mikael Laidre arutleb Sirbis ilmunud artiklis, et lõpuks seisab igaüks valiku ees, kas järgida tõde või eelistada suhtelise pseudotõe maailma.
Briti pedagoogiline ajakiri TES on avaldanud artikli, mis põhjendab Donald Trumpi ja Brexiti populaarsust "valedega" ning kutsub õpetajaid õhutama koolilapsi "progressiivsele mässule.