Eesti identiteet tõejärgses ühiskonnas
Liberaaldemokraatlikud väärtused on viinud Lääne ühiskonnad (Eesti kaasa arvatud) tõejärgsesse ühiskonda, kus tõel ja valel pole muud vahet, kui et ühel hetkel on kasulikum üks, mõnel teisel hetkel teine.
Liberaaldemokraatlikud väärtused on viinud Lääne ühiskonnad (Eesti kaasa arvatud) tõejärgsesse ühiskonda, kus tõel ja valel pole muud vahet, kui et ühel hetkel on kasulikum üks, mõnel teisel hetkel teine.
Ajaloolane Mikael Laidre arutleb Sirbis ilmunud artiklis, et lõpuks seisab igaüks valiku ees, kas järgida tõde või eelistada suhtelise pseudotõe maailma.
Briti pedagoogiline ajakiri TES on avaldanud artikli, mis põhjendab Donald Trumpi ja Brexiti populaarsust "valedega" ning kutsub õpetajaid õhutama koolilapsi "progressiivsele mässule.
"Tõejärgsusest" rääkimine ei ole tingimata tõearmastuse ilming, nii nagu ka populismist rääkimine võib osutuda bulverismiks, leiab Heido Trofimov.
Portaali Uued Uudised peatoimetaja Urmas Espenbergi sõnul võib kaotusvalus liberaalsotsialistlik peavool süüdistada küll alternatiivseid meediaväljaandeid, kuid tõde on visa ja leiab alati tee, kuidas esile tulla.
Revolutsioonilise Eesti Vabariigi Tõe- ja Armastuseministeerium annab teada, et tõde ei ole olemas ja armastusel ei ole silte.
Heido Trofimov arutleb kiriku ülesande, tõe, avatuse ja traditsiooni üle, lähtudes teoloog Tauri Tölpti ja religiooniõpetaja Toomas Jürgensteini kirjutistest, mis on tema hinnangul problemaatilised.
Ajaloolane Mikael Laidre kirjutab äraspidisusest ja pahupidipööramisest Euroopas, revolutsioonilisest protsessist, mis on kestnud juba sajandeid ja mille käigus on olulised mõisted moonutatud ning tõde relatiivseks kuulutatud.
Seekordses nädalakommentaaris jätab Markus Järvi päevapoliitika ja suundub kõlbeliste veendumuste radadele.
Kas me tõesti oleme rahvusena kergeusklikud ullikesed, orjageeni kandjad, kes on minetanud iseolemise?