Tehnoloogilise manipuleerimisega on võimalik mõjutada enam kui kahteteist miljonit USA valijat, vahendab USA Today.

Tehnoloogia mõju inimese arengule uuriv psühholoog Robert Epstein on veendunud, et Google ja sarnased tehnoloogiahiiud kujutavad üksikisiku vabadustele ning demokraatiale eksistentsiaalset ohtu.

Epstein on veendunud, et suured tehnoloogiaettevõtted on võimelised mõjutama inimeste valimiskäitumist ja tegema seda nii, et sellest ei jää maha ühtegi jälge. Tehnoloogilise manipuleerimisega on võimalik mõjutada enam kui kahteteist miljonit USA valijat, kirjutab USA Today.

Inimesi manipuleeritakse võltsuudiste ja suunatud reklaamide kaudu, mis mõlemad on nii nähtavad kui vägagi konkurentsivõimelised mõjutamisallikad.

Robert Epstein on tegutsenud teadusvallas ligi nelikümmend aastat ja viimased viis aastat on nimetatud psühholoog uurinud koos internetiga avanenud inimeste mõjutamisviise. Kaks sellist meetodit – otsimootorite manipuleerimine (Search Engine Manipulation Effect, SEME) ja otsingute soovitatud vastused (Search Suggestion Effect, SSE) – on tema hinnangul ühed tugevamad mõjutusvahendid, millega käitumisteadused on kokku puutunud.

Epsteini kontrollitud ja korratud uuringud on üheselt näidanud, et kui otsingutulemused on ühe kandidaadi kasuks kaldu, siis võib see lõplikku otsust mitte langetanud valijate seas mõjutada valikut kahekümnest kuni teatud rahvastikugruppides kaheksakümne protsendini inimestest.

Teadlase otsingute soovitatud vastuste uurimine osutab, et Google manipuleerib inimeste arvamusi alates esimesest otsingusse sisestatud tähest ja manipuleerib soovitustega – st ette kirjutatud otsingutega, mida Google näitab enne kui inimene on oma otsingu määratlemise otsinguribal lõpetanud. Väidetavalt saab Google nii kallutada kandidaatide suhtes võrdsel 50/50 arvamusel oleva kõhkleva valija poolehoiu kallutada kuni imetlusväärse 90/10 jaotuseni ettevõtte valitud kandidaadi kasuks. 

Nii aitavad inimeste arvamusi suunata kümne–kolmekümne protsendi ulatuses ka otsingute ees näidatavad nõndanimetatud “esiletõstetud lõigud” (featured snippets).

Kas Google eelistab üht vastust teisele? Euroopa Liit kindlasti arvab nii, kui 2017. aastal määras ettevõttele kallutatud otsitulemuste eest 2,7 miljardi dollari suuruse trahvi.

2016. aasta USA presidendivalmistele eelnenud kuudel talletas Epsteini juhitud teadlasterühm 13 207 valimisi puudutavat otsingut ja 98 044 lehekülge, mida nende otsingute peale näidati. Kogutud andmed näitasid, et Google’i otsitulemused soosisid Hillary Clintonit (keda ka psühholoogiateadlane ise valis), näidates otsingute esilehel ainult viidatud kandidaadi vasteid. See võis olla piisav kahe kuni kolme miljoni valija otsuse mõjutamiseks.

Kas selline ühe kandidaadi esiletõstmine oli, nagu Google väidab, “orgaaniline” fenomen, et sellised ühekülgsed vasted tekitas otsingu algoritm toetudes ainult suurima otsijate hulga huvidele? Selline väide on Epsteini arust parasjagu idiootlik, sest kes on see rumal inimene, kes selliseid ühekülgseid eelistusi arvesse võtvaid algoritme kirjutab? See võib mõnes Demokraate toetavas kohas ehk nii ollagi, kuid otsingud soosisid Clintonit ka paduvabariiklikes osariikides.

Kuigi Google juhid väidavad, et nad on erapooletud, näitavad nende teod midagi muud. Google’i endine tippjuht Eric Schmidt abistas Obama tehnoloogiameeskondi nii 2008. kui 2012. aastal ja Hillary kampaania toetuseks käivitas ta omal kulul salajase The Groundwork nimelise tehnoloogiaettevõtte. Firma “toodet” on kirjeldatud kui uudset valijate haldamise süsteemi, mis kogub ühekorraga valijate kohta andmeid, pommitab neid reklaamiga kui pakub välja lahendusi erinevate valijagruppide paremaks hõlvamiseks.

Clintoni kampaania tehnoloogiajuht oli endine Google’i juhtkonna liige Stephanie Hannon ja ettevõtte töötajate viimaste valimiste poliitilistest annetustest 95% on läinud Demokraatidele.

Probleem ei ole ainult selles, et selline kallutatus on konservatiividele kahjulik. Mure on palju suurem. Google’it on süüdistatud selleski, et see surub alla ka sotsialiste ja progressiive. Lisaks, milline ka ei oleks ettevõtte poliitiline eelistus täna, võib see homseks juba muutuda ning see mõjutab valimisi kogu maailmas. Kaalul on demokraatia kui selline.

Google’i lekkinud sisemiseks kasutamiseks mõeldud 2016. aastal tehtud videos Omakasupüüdlik arveraamat (The Selfish Ledger) väidab ettevõte, et nende massiivne andmete kogumine aitab neil kujundada terve inimliigi väärtushinnanguid.

Robert Epsteini 10 näidet, kuidas tehnoloogiahiiud inimesi mõjutavad:

1. Otsimootorite manipuleerimine

Otsingutulemused mõjutavad inimeste mõtlemist ja käitumist. Poliitiliste kampaaniate ajal kui otsingutulemustes eelistatakse ühte kandidaati teisele, võib see kallutada kõhklejate seas otsust ühe kandidaadi kasuks 20 kuni 80 protsendi ulatuses. 

2. Otsingusoovituste mõju

Kui keegi trükib otsinguribale mõne sõna või väljendi, siis pakub otsingumootor sellele kindlaid lõppe. Uuringud on näidanud, et nii võib kõhklejate otsuseid kallutada kuni 90% ulatuses ilma, et inimesed sellest ise aru saaksid.

3. Suunatud sõnumite mõju

Kindlatele inimestele saadetakse kindlaid sõnumeid ja sellised läkitused mõjutavad inimesi. Kui poliitilise kampaania jooksul kutsub sotsiaalmeedia ettevõte valima ainult kindla partei valijaid, siis saab selline partei ka rohkem hääli. Säherdust manipuleerimist pole ilma keeruka jälgimissüsteemita võimalik tuvastada.

4. Arvamuste sobitamise mõju

Otsingumootorid mõjutavad inimeste mõtlemist ja käitumist sellega, kui internetiteenus soovitab peale mõne küsimuse esitamist inimestele teatud käitumisviisi. Poliitiliste kampaaniate ajal uurivad interneti arvamuste sobitamise teenused inimeste poliitiliste vaadete kohta ja pakuvad välja kandidaate, kelle poolt hääletada. Enne valimisi tõmbavad sellised teenused just kõhklevaid valijaid – valijagruppi, kes allub manipulatsioonile kõige paremini. Uuringud näitavad, et sellised arvamuste sobitamise teenused mõjutavad inimeste vaateid kolmekümne või enama protsendi ulatuses ilma, et need ise sellest aru saaksid.

5. Juturobotite mõju

Tehisintellekti poolt loodud vastused mõjutavad inimeste käitumist ja mõtlemist. Selliseid vastuseid pakub suur hulk nõndanimetatud personaalseid abimehi (Amazoni Alexa, Google Assistant, Microsofti Cortana). Samuti pakuvad otsingumootorid midagi uurides välja valmis otsingufraase. Vastuserobotid tingivad selle, et inimesed sooritavad lühema aja jooksul vähem otsinguid ja väiksem infohulk omakorda mõjutab dramaatiliselt inimeste otsuseid.

6. Varikeelustamine

Tegemist on praktikaga, kus teenus varjab inimeste edastatud sõnumeid, näiteks need ei muutu nähtavaks Twitteri elik Facebooki sõnumivoos. Nii võib teenus piirata teatud laadi sõnumite levikut ja mõju. Tänase päeva seisuga ei ole olemas lahendust, mis varikeelustamist (shadowbanning) suudaks mõõta ja nii ei ole ka võimalik konkreetselt näidata, kas ja millal on tegu varikeelustamisega.

7. Programmeeritud populaarsus ja digitaalse vaguni efekt

Suured tehnoloogiaplatvormid võivad mõne sõnumi populaarsust (virality) kas radikaalselt suurendada või vähendada. Digitaalse vaguni efekt (digital bandwagon effect) on otsingumootorit haldava ettevõtte tekitatud plahvatuslik toetuse kasv konkreetsele ilmavaatele või kandidaadile.

8. Facebooki mõju

Tänasel maailma suurimal sotsiaalmeediaplatvormil on inimeste tõekspidamistele ja käitumisele märgatav mõju. Facebook võib mõjutada valimiste tulemusi vähemalt neljal erineval moel: kallutades oma trende, kallutades keskset uudisvoogu, suunates inimesi valimisi puudutava info juurde, saates suunatud reklaame ja meeldetuletusi.

9. Tsensuur

Internetiplatvormid saavad piirata teatud sõnumite levikut. Google piirab sisu levikut vähemalt üheksal erineval viisil. Mõnikord on sellest võimalik aru saada paremini, teine kord halvemini. 2016. aastal avalikustas üks Facebook’i vilepuhuja, kuidas ettevõte süstemaatiliselt kõrvaldab uudistevoost konservatiivse sisuga postitusi. Tõendusmaterjal viitab, et tsensuuri küüsi satuvad ühtemoodi nii konservatiivsed kui liberaalsed vaated.

10. Digitaalse kohandamise mõju

Inimeste arvamusi mõjutab kui digitaalsete platvormide manipuleerimine on kohandatud vastavalt inimese taustale, vajadustele ja eelistusele. Google näiteks tegeleb kasutajate kohta massandmete kogumisega ja Facebooki käsutuses on suhteliselt kõikehõlmavad kasutajate profiilid. Kui manipuleerijate poolt sellist infot arvesse võetakse, on sellel suurem mõju.

Project Veritas: Google soovib hoida ära “uut Trumpi olukorda” järgmistel valimistel

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!