Rootsis on viimastel aastatel toimunud hüppeline relvadega seotud vägivallajuhtumite arv, lähenevatel üldvalimistel saab tulistamisest peamine diskussiooniteema, vahendab Politico.
Peamiselt toimuvad tulistamised migrantidest koosnevate narkojõukude vahel. Michael Tärnfalk Uppsala ülikoolist peab vägivalla tõusu põhjuseks viimastel aastakümnetel toimunud massilist immigratsiooni, mis on toonud kaasa kinniste kogukondade tekke, kus on väga tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid.
Sellistes kogukondades on gängidel väga lihtne värvata majanduslikult kindlustamata peredest uusi liikmeid. Ühtlasi soodustavad sellist olukorda rootsi keelt mittevaldavad lapsevanemad, kel puudub kokkupuude Rootsi sotsiaalse eluga ja laste koolidega ning kes ei jälgi ka järglaste tegevust vabal ajal.
Augusti keskpaigaks oli Rootsis toimunud 44 surmaga lõppenud tulistamist, 66 inimest on haavata saanud. Eelmisel aastal oli kogu aasta peale 45 surmaga lõppenud tulistamisjuhtu, haavatuid oli 115. Ainuüksi pealinnas Stockholmis on sel aastal toimunud 21 surmaga lõppenud tulistamist, Malmös on vastav arv 11.
"Me koordineerime ressursse kogu riigist," sõnas Politicole Mikael Backmann, Södermanlandi maakonna politseiülem. "Kuid probleemid on selles, et meil on keeruline tulla toime nii paljude raskete kuritegudega samal ajal."
Göteborgi ülikooli hinnangul ootavad valijad saabuvatel üldvalimistel lahendust eelkõige vägivalla ohjeldamisel ja sellel on oluline mõju ka järgmise peaministri valikul.
"Kole," hindas kriminaalset olukorda opositsiooniliste moderaatide juht Ulf Kristersson. "Me peame ütlema – ei ühtegi sammu siit edasi," sõnas Politicole kristlike demokraatide juht Ebba Busch.
Opositsiooniparteide hinnangul on valitsus suhtunud liiga leebelt kriminaalkuritegude arvu tõusu ja laseb gängidel terroriseerida terveid piirkondi.
Toimetas René Allik