Ühendkuningriigi valitsusside peakorteri GCHQ hoone. Foto: Scanpix

Ühendkuningriigi rahvuslik küberjulgeolekukeskus arvab, et keelates küberjulgeoleku sõnavaras ära sõnad “must-” ja “valge nimekiri”, aitab see võidelda rassismiprobleemiga.

Ühendkuningriigi rahvusliku küberjulgeolekukeskuse (National Cyber Security Center; NCSC), mis on osa valitsusside peakorterist (Government Communications Headquarters; GCHQ) hinnangul on infotehnoloogia oskussõnad nagu “must nimekiri” (blacklist) ja “valge- ehk soovitusnimekiri” (whitelist) ajast ning arust rassism, mis kuuluvad ajaloo prügikasti, vahendab Techspot.

NCSC käsul on “mustad-” ja “valged nimekirjad” edaspidi Ühendkuningriigi küberjulgeolekusõnavaras “keelatud-” ja “lubatud nimekirjad”.

IT terminoloogias tähendab “must nimekiri” ilmavõrgulehekülgede, tarkvara vms, mis on mingil põhjusel keelatud, levitavad pahavara või on muul viisil ohtlikud, nimekirja. “Valge- või soovitusnimekiri” tähendab nimekirja ilmavõrgulehekülgedest ja tarkvarast, mis on tore, lubatud ja hea.

“Meil on mure oskussõnadega. Kui te samastate sõna “valge” kõige hea, lubatu ja turvalisega ning “musta” keelatu, halva ja ohtlikuga, siis on meil tegemist ilmselge probleemiga,” kirjutab NCSC nõuannete ja juhiste osakonna juht (Head of Advice and Guidance) Emma W. “Küberjulgeolekust rassismi kaotamise eesmärgil me hoidume edaspidi oma kodulehel sellisest pejoratiivsest (halvustavast) sõnakasutusest.”

Uuskeelse sõnavara kehtestamine võeti käsile ühe täpsemalt nimetamata kliendi kaebuse peale, kes palus asendada käibel olevad oskussõnad “must-” ja “valge nimekiri” millegi mustasõbralikumaga.

Avatud lähtekoodiga sirvikumootoris Chromium kuulutati Microsofti tarkvarainseneride nõudmisel, kes tahtsid sirvikus näha rohkem “kaasamist”, ehk “must-” ja “valge nimekiri” vanakeelsete oskussõnade eemaldamist, nimetatud oskussõnad ebasoovitavaks elemendiks 2019. aasta suvel.

Limericki ülikoolis läbi viidud uuringus “”Mustad nimekirjad” ja “valged nimekirjad”: kiskjalikus kirjastamises kajastatud aruteludes valitsevale rassistlikule keelele osutavad kasulikud hoiatused (“Blacklists” and “whitelists”: a salutary warning concerning the prevalence of racist language in discussions of predatory publishing)” leiti, et “sellised terminid nagu “must nimekiri,” “valge nimekiri” ja “must lammas” ei osuta mitte ainult rassistlikule kultuurile, vaid ühtlasi seaduspärastavad ja põlistavad rassistlikke kultuurinorme.”

Inimestele, kes võivad ehk hakata kurtma, et selline uuskeelestamine on näiteks, kuidas poliitkorrektsus inimesed lolliks ajab, soovitab NCSC tehnikadirektor Ian Levy muretsemisega mitte vaeva näha.

Uuskeele poliitkorrektse keelekasutuse mõtte on ilusti kokku võtnud George Orwell raamatus “1984” peategelase Winstoni Tõeministeeriumis uuskeelseid sõnaraamatuid koostava sõbra Syme kommentaari läbi:

“Kas sa ei mõista, et uuskeele eesmärk on ahendada mõtlemise piire? Lõpuks me muudame mõtteroima sõna otseses mõttes võimatuks, sest puuduvad selle väljendamiseks tarvilikud sõnad. Kõiki mõisted, mida vaja läheb, väljendatakse ainult [ühe] sõnaga, mille tähendus on rangelt piiritletud ja mille kõrvaltähendused on kõik kadunud ja unustatud. Üheteistkümnendas trükis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesmärgist. Aga see  protsess jätkub veel kaua pärast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga väheneb sõnade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka enam praegu mingit põhjust mõtteroimareid vabandada. See on lihtsalt enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli küsimus. Aga lõpuks kaob vajadus sellegi järele. Revolutsioon on täielik, kui keel on täiuslik. Uuskeel on ingsots ja ingsots on uuskeel,” lisas ta mingi üleloomuliku rahuldusega. “Kas sul pole kunagi pähe tulnud, Winston, et hiljemalt 2050. aastal ei saaks enam  ükski inimene meie praegusest jutuajamisest aru?”

Toimetas Karol Kallas