Ukrainas süveneb mure, kuidas riik peale sõja lõppu saab hakkama ülesehitamisega. Sadadele tuhandetele hukkunud noortele meestele lisaks tiksub teinegi demograafiline pomm ehk riigist lahkub massiliselt noori naisi.
Alates sõjaseaduse kehtestamisest ei tohi üle 18-aastased mehed Ukrainast lahkuda, kuid neidudele ja noortele naistele on see lubatud. Iga aastaga asub mõnda Euroopa riiki elama järjest rohkem Ukraina noori naisi ja seni on neist kodumaale tagasi pöördunud väga vähesed. Lisaks demograafilisele murele kujutab noorte naiste väljaränne majanduslikku probleemi, sest tegemist on ajude äravooluga, vahendab Telegraph.
Telegraph alustab olemuslugu 17-aastase abituriendi Kira Jukhõmenko nägemusega. Kira kavatses minna Ukraina ülikooli, kuid nüüd unistab ta õppimisest välismaal. "Sõda on aidanud meil mõista, kes me oleme. See on avardanud meie horisonte ja muutnud palju sõltumatumaks," leiab Lvovi Lütseum 66 lõpuklassi õpilane.
Kira klassikaaslase Sofia sõnul, mida kauem Ukraina sõda kestab, seda enam inimesi soovib lahkuda. "Kui sõda algas, siis inimesed olid väga entusiastlikud. Kuid möödunud on pikk aeg ja inimesed on üha rusutumad. Nad arvavad, et kuskil mujal on parem elu."
Noorte koolilõpetajatega nõustub nende inglise keele õpetaja Halõna Pidhrebelna, kelle sõnul tütarlapsed "ei näe Ukrainas tulevikku" ja usuvad, et välisriikides on nende jaoks paremad karjäärivõimalused. Õpetajanna loodab, et vaherahu muudab olukorda, kuid ta on kaotanud usu Ameerika Ühendriikide pühendumisse Ukraina toetamisele, kuna seal valiti presidendiks Donald Trump.
Esimene riik, kuhu Ukrainast ülikooli õppima minnakse, on Poola. 2023. aastal oli 45 protsenti riigi välisüliõpilastest Poola päritolu. Samuti näeb Poola välisüliõpilaste andmestikust, et aasta peale sõja algust suurenes Ukraina naisüliõpilaste hulk Poola ülikoolides pea kaks korda. Noorte meesüliõpilaste hulk oli veelgi suurem.
Probleemi tunnistab samuti Ukraina haridus- ja teadusministeerium. Riigi esimese haridus- ja teadusvaldkonna aseministri Jevhen Kudriavetsi sõnul sõltub Ukraina "ellujäämine, majanduse taastamine ja riigi areng" selle suutlikkusest hoida inimkapitali.
Täpne riigist lahkunud noorte naiste arv pole teada, kuid erinevad näidikud osutavad järsult vähenenud sündide arvule.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) andmetel elab välismaal, suuremas osas Euroopas, 2,3 miljonit Ukraina lapspõgenikku.
Haridus- ja teadusministeeriumi statistika näitab, et alates 2021. aastast on esimesse klassi astuvate laste arv vähenenud kolmandiku. "Kui samasugune areng jätkub, siis 2029. aastaks väheneb kooli minevate laste hulk veel 30 protsendi võrra," nendib Kudriavets.
Sõja käigus on surma saanud vähemalt 701 last ja 19 000 on kas küüditatud või sunniviisiliselt ümber asustatud.
Ukraina valitsus mõistab inimkapitaliga seotud muresid ja on suurendanud märkimisväärselt nii põhi- kui kõrghariduse eelarvet, mis jääb alla ainult riigi sõjalisele eelarvele. Samuti ehitab valitsus tehnoloogiaparke, et luua inimestele häid töökohti.
Kira, kes kavatseb hakata Krakowi ülikoolis õppima majandust, leiab samas, et Ukrainas on elu keeruline ja ta ei tea, kas ta soovib peale ülikooli lõpetamist Ukrainasse tagasi pöörduda.
Toimetas Karol Kallas