Belfastis marssis reedel protesti March for Their Lives (Marss nende elude nimel) raames enam kui 20 000 abordivastast Suurbritannia parlamendi kaudu läbi surutava abordi kehtestamise vastu Põhja-Iirimaal, vahendab LifeSiteNews.
18. juulil tühistas konservatiivide (sic!) poolt domineeritud Briti parlamendi alamkoda häältega 328–65 (ehk siis koguni 263 häälelise enamusega) Põhja-Iirimaa 1861. aasta isikuvastaste kuritegude seaduse lõigud 58 ja 59, mis keelavad nii lapseootel naisel kui ka arstil aborti sooritada.
Otsuse üle sügavalt nördinud abordivastased marssisid oma pahameele väljenduseks reedel Põhja-Iiri parlamendihoone ette Stormontis ning langetasid seal oma pea kuueks vaikuseminutiks.
Protestiürituse March for Their Lives (Marss nende elude nimel) korraldasid abordivastased organisatsioonid Precious Life (Kallis elu), Life Institute (Elu instituut) ja Youth for Life NI (Põhja-Iiri noored elu kaitsel). Korraldajate sõnul osales abordivastases marsis enam kui 20 000 inimest.
Thousands turn out for silent protest against legalisation of abortion in Northern Ireland. #wewerenotasked #theycannotspeak #NIVoiceless #BothLivesMatter @McAvoyDawn @BothLivesMatter @BBCNewsNI pic.twitter.com/JsxmZDDAqL
— Lucas Parks (@lucas_parks) September 6, 2019
Enormous crowd gathering at Parliament Buildings for a silent demonstration against a planned liberalisation of Northern Ireland's abortion laws pic.twitter.com/Jq8HmweXHh
— Rebecca Black (@RBlackPA) September 6, 2019
Prominentsete osalejate seas olid näiteks Armaghi linna peapiiskop Eamon Martin, endine Põhja-Iirimaa politsei ombudsman paruness Nuala O'Loan ning Demokraatlik-Unionistliku Partei (DUP) juht Arlene Foster. Vastuprotestina korraldati ka nö Rally for Choice (Kogunemine valikuvabaduse nimel), et toetada abordirežiimi kehtestamist Põhja-Iirimaal. Kaks meeleavaldust omavahel kokku ei puutunud.
"Me korraldasime selle ürituse, mis oli avatud kõikide uskude, poliitiliste veendumuste ja kultuuriliste taustadega inimestele, et saaksime tulla kokku ja selle teema ümber koonduda ning seista üheskoos vaikse protesti märgiks," ütles abordivastase marsi korraldaja Sarah Crutchley.
"Me tahame, et meie vaikimine kõneleks kahest asjast: esiteks sellest, et meilt kui Põhja-Iiri rahvalt ei küsitud selleks seadusemuudatuseks nõusolekut ning et see ei peegelda siinse rahva seisukohta ja kõik Põhja-Iiri parlamendiliikmed hääletasid selle seadusemuudatuse vastu; ja teiseks sellest, et sündimata lastel ei ole häält, nad ei saa kaasa rääkida, mistõttu ei võetud neid selle seadusemuudatuse kehtestamisel üldse arvesse."
Westminsteri abordiseadus kui tiksuv ajapomm
"Tuhanded hääletud ja kaitsetud tulevased sündimata lapsed vajavad, et inimesed nende nimel kõneleksid," lisas üks marsi kaaskorraldajatest Bernadette Smyth organisatsioonist Precious Life. "Kui meie nende eest ei kõnele, kes siis seda teeb? See võib olla meie viimane võimalus, et tõusta üles ja seista vastu Westminsteri kohutavale abordiseadusele."
Olukorra muudab keerulisemaks veel ka tõsiasi, et Põhja-Iirimaa Assambleed (parlamenti – toim.) ei ole suudetud moodustada juba enam kui kahe aasta jooksul. Seetõttu on Suurbritannia parlament seadnud kohaliku parlamendi moodustamise tähtajaks 21. oktoobri, vastasel juhul algatatakse abordi legaliseerimine. Sündimata laste tapmise vastase marsi korraldajate hinnangul kehtestataks riigis seeläbi aga "üks kõige julmemaid ja äärmuslikemaid abordirežiime maailmas".
"Lapsed kannatavad, kuna ei saa koolis käia, haiglad ei tööta… me näeme väga paljut, mis on valesti," kirjeldas paruness O'Loan olukorda ilma toimiva kohaliku omavalitsuseta Põhja-Iirimaal. "Ning lisaks kõigele sellele, mis nagunii juba halvasti on, tahetakse siin kehtestada ka reguleerimata aborti kuni 28. rasedusnädalani. Lihtsalt niisama "heast" peast. Ning seejärel soovitakse kehtestada ka hunnik määruseid, mille üle ei ole võimalik isegi arutada ning mida pole seega võimalik ka muuta. See on lihtsalt vale."
Põhja-Iirimaal, kus abort on hetkel veel lubatud vaid ema elu päästmiseks, sooritati aastatel 2016–2017 kõigest 13 aborti, samal ajal kui Inglismaal ja Walesis tapeti sünnieelselt ligikaudu 200 000 last.
Toimetas Martin Vaher