Üleskutse rahvaalgatuse taastamiseks Eesti Vabariigis

Kaader konverentsilt "Kas Eesti on demokraatiaks valmis?". Foto: SAPTK

Laupäeval, 27. veebruaril Tallinnas Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil “Kas Eesti on demokraatiaks valmis?” allkirjastati üleskutse taastada Eesti Vabariigis rahvaalgatuse õigus, mis oli Eesti kodanikele tagatud juba 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega.

Üleskutse on suunatud kõigile hea tahtega inimestele sõltumata maailmavaatest ja poliitilistest eelistustest ning selles sedastatakse, et kuna Eesti on põhiseaduse kohaselt demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, peaks rahval olema vahetu võimalus osaleda oluliste poliitiliste otsuste langetamisel.

Üleskutse algatajate hinnangul on rahvahääletuste algatamise võimalus oluline osa demokraatlikust ühiskonnakorraldusest. Algatajad rõhutavad, et otsedemokraatia võimalused täiendaksid ja tasakaalustaksid, mitte ei asendaks esindusdemokraatiat.

Samuti toonitatakse, et Eesti rahvas on valmis langetama vastutustundlikke ja arukaid otsuseid ning et võimalus osaleda otseselt poliitika kujundamisel annaks olulise tõuke kodanikutunde kasvule ja kodanikuühiskonna arengule, aidates ühtlasi ületada ühiskondlikke pingeid.

Üleskutse rahvaalgatuse taastamiseks on algatatud ühtekokku 27 isiku poolt, kelle hulka kuuluvad Jaak Valge, Kaja Kumer-Haukanõmm, Varro Vooglaid, Markus Järvi, Toomas Vooglaid, Kalle Pilt, Aleksander Laane, Urmas Viilma, Marko Kaasik, Henn Käärik, Veiko Vihuri, Kaupo Vipp, Mihkel Kunnus, Märt Läänemets, Emil Rutiku, Merle Jääger, Anzori Barkalaja, Priit-Kalev Parts, Egge Kulbok-Lattik, Toomas Trass, Leo Kunnas, Raimondo Laikre, Malle Pärn, Ülo Vooglaid, Andrei Hvostov, Ero Liivik ja Margus Pala.

Lisaks toetas konverentsil oma allkirjaga deklaratsiooni rohkem kui 170 inimest.

Üleskutse algatajate sõnul plaanitakse järgmiste sammudena alustada konsultatsioone erakondadega ning ühtlasi koondada rahvaalgatuse taastamiseks võimalikult laiapõhjalist koalitsiooni, et seista ühiselt eesmärgi eest taastada otsedemokraatia võimalusi Eesti ühiskonnas.

Videosalvestust koos kõigi konverentsi ettekannetega saab vaadata siit:

ÜLESKUTSE RAHVAALGATUSE TAASTAMISEKS EESTI VABARIIGIS

Võttes arvesse, et põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas;

olles veendunud, et demokraatlikus riigis peab rahval olema vahetu võimalus osaleda poliitiliste otsuste langetamisel;

teadvustades, et rahvahääletuste algatamise võimalus on oluline osa demokraatlikust ühiskonnakorraldusest ning otsedemokraatia võimalused täiendaks ja tasakaalustaks, mitte ei asendaks esindusdemokraatiat;

pidades silmas, et võimalus osaleda otseselt poliitika kujundamisel annaks olulise tõuke kodanikutunde kasvule ja kodanikuühiskonna arengule ning aitaks ületada ühiskondlikke pingeid;

meenutades, et juba 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega oli Eesti rahvale tagatud õigus algatada rahvahääletusi;

uskudes, et meie rahvas on valmis langetama vastutustundlikke ja arukaid otsuseid,

kutsume meie, allakirjutanud, kõiki hea tahtega inimesi sõltumata maailmavaatest seisma ühiselt selle eest, et rahvale tagastataks õigus algatada rahvahääletusi ning osaleda seeläbi vahetult kõige olulisemate poliitiliste otsuste langetamisel Eesti Vabariigis.

Tallinnas, 24. veebruaril 2016, Eesti Vabariigi 98. aastapäeval

Jaak Valge, Kaja Kumer-Haukanõmm, Varro Vooglaid, Markus Järvi, Toomas Vooglaid, Kalle Pilt, Aleksander Laane, Urmas Viilma, Marko Kaasik, Henn Käärik, Veiko Vihuri, Kaupo Vipp, Mihkel Kunnus, Märt Läänemets, Emil Rutiku, Merle Jääger, Anzori Barkalaja, Priit-Kalev Parts, Egge Kulbok-Lattik, Toomas Trass, Leo Kunnas, Raimondo Laikre, Malle Pärn, Ülo Vooglaid, Andrei Hvostov, Ero Liivik, Margus Pala

Üleskutse rahvaalgatuse taastamiseks

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!