Foto: Piqsels

157 erukindralit ja -admirali avaldasid USA vahevalimiste eel avaliku kirja, milles hoiatatakse, et Ameerika Ühendriigid on kaotamas võitlust põhiseadusliku vabariigi eest jõudude vastu, kes soovivad selle juhtida ajalooliselt nurjunud sotsialismi ning marksismi radadele. 

Poliitiliste vaadete jõustamine läheb alati paremini, kui seda toetab mõni tähelepanuväärne jõud. 2021. aasta mais ilmus avalik kiri, mida saatis "tähesadu" ja milles avaldati muret maailmavaatelise suuna üle, kuhu Ameerika Ühendriigid peale 2020. aasta presidendivalimisi liiguvad, vahendab LifeSiteNews.

"Tähed", mis kirja saatsid ei olnud pärit Hollywoodist ega professionaalse spordi valdkonnast, kes küll suure suuga kinnitavad, et armastavad oma riiki, kuid mida pole nende puhul kunagi järele proovitud. Viidatud kirja taga olev "tähesadu" pärines kahesajalt erus admiralilt ja kindralilt; meestelt ning naistelt, kes on Ameerika Ühendriikide eest võideldes näidanud, et nad hoolivad oma riigist; kes on võidelnud paljudel lahinguväljadel, nagu seda on näiteks aumedali pälvinud kindralmajor James Livingston.   

Enne teisipäeval, 8. novembril, toimunud Ameerika Ühendriikide vahevalimisi avaldati kirja täiendatud versioon, kuna peale 2021. aastat on algselt väljendatud mure ainult süvenenud. Täiendatud kirjale on kirjutanud alla 157 eruadmirali ja -kindralit.

Olles teeninud vormis oma riiki ja jõudnud sõjaväelises hierarhias kõrgele kohale, on see nõudnud kirja kirjutajatelt suuri ohvreid. Samuti saavad nad tänu teenistusele ja toodud ohvritele paremini aru vabariiki ähvardavatest ohtudest ja seda tükk maad enne kui avalikkus selle mõistmiseni jõuab. Kõrgete sõjaväelaste kiri annab karmi hoiatuse: Ameerika Ühendriigid kui põhiseaduslik vabariik on kaotamas võitlust ellujäämise nimel neile inimestele, kes tahavad selle juhtida ajalooliselt nurjunud sotsialismi ja marksismi riigisüsteemide suunas.   

Ajalugu on inimestele neid hoiatades näidanud, millist autoritaarset valitsusvormi osutatud riigisüsteemid nõuavad. Neid riigisüsteeme saab omale lubada ainult siis kui "meie, rahvas" (we the people; USA põhiseaduse esimesed sõnad) toob ohvriks oma põhiseaduslikud vabadused ehk lepib "põhiseaduse vastaste valitsuse sundide ja inimeste igapäevaellu sekkumistega". Vundament sellisele riigikorrale loodi koroonaviiruse ajal, mis tõi kaasa vigaste valimiste korraldamise, mis tänaseks on seadnud kahtluse alla nende aususe.

Kirjas juhitakse tähelepanu, et viimase kuuekümne aasta jooksul on ameeriklased muutunud sotsialismi-marksismi suhtes liiga leplikuks, mis on neil ideoloogiatel võimaldanud tungida tähtsatesse institutsioonidesse. Nende seas on haridusasutused, ajakirjandus ja sotsiaalmeedia, justiits- ja poliitilised süsteemid, meelelahutustööstus, korporatsioonid ja – kurbusega tõdedes – sõjavägi.

Allakirjutanud usuvad, et poliitiline korrektsus, mis on kaasa toonud ärklevad sotsiaalprogrammid, nagu "kriitiline rassiteooria" ja "mitmekesisus, võrdsus ja kaasamine", põhjustab sõjaväes "tähelepanu kaotuse eesmärgi suhtes, milleks sõjavägi on olemas: selleks, et võidelda ja võita meie riigi sõdasid". Täna on seda näha näiteks olukorras, kus sõjavägi ei suuda värvata piisaval hulgal sõdureid.

Vaatamata ohtudele, mida kujutavad endast Hiina Rahvavabariik, Venemaa, Iraan, Põhja-Korea ja islamiterrorism, märgitakse kirjas siiski, et suurim oht sõjaväe ellujäämisele ähvardab seda kodumaal. USA vaenlased tunnetavad seda ja USA nõder poliitiline juhtimine halvab sõjaväe juhtimise, mis omakorda teeb selle haavatavaks Ameerika Ühendriikide vastasele tegevusele. 

Kindralite ja admiralide sõnul on USA sõjavägi ennast jalga tulistanud, kuna:

Kaksikmoraali tõttu on kaotatud õigusriigi põhimõtted, seadusi jõustatakse valikuliselt, linnapead ja prokurörid valivad süüdistatavaid poliitika järele, kurjategijaid eelistatakse ohvritele; justiitsministeeriumi ja Föderaalset Juurdlusbürood (FBI) kasutatakse relvana nii lastevanemate, kes võtavad koolide nõukogudes liigselt sõna, kui täna ilma igasuguse häbita poliitiliste vastaste vastu. Politsei rahast ilma jätmise liikumine (defund the police) seab ohtu kõik ameeriklased, eriti suurlinnades, kus tihti kõige suuremateks kannatajateks on vähemused. Kui pole õigusriiki ja keegi millegi eest ei vastuta, siis on Vabariik kaotatud.   

Kui 1787. aastal lõppesid põhiseaduse teemalised arutelud, küsiti Benjamin Franklinilt: "Doktor Franklin, mis siis meil nüüd on, kas vabariik või monarhia?" Franklin vastas: "Vabariik, kui te suudate seda hoida." 

Kirja kirjutajad leiavad, et Ameerika Ühendriikide inimesed suutlikkus vabariiki hoida sõltub teatud määral 8. novembri valimistulemustest. 157 sõjaväelasest patriooti on Ameerika Ühendriike hoiatanud. Väidetavalt soovib poliitilisse ametisse saada suurem arv veterane kui kunagi varem.

Toimetas Karol Kallas