Culiacáni lahing. Sinaloa kartelli sõdurid. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi valitsuse suursaadik Mehhikos Christopher Landau rääkis diplomaatde ümarlaual, et narkokartellid kontrollivad 35 kuni 40 protsenti Mehhiko riigi territooriumist. 

“Minu arust pole kahtlustki, et need (narkokartellid) mängivad Mehhiko haldamises laialdast rolli,” vahendab Landau sõnu The Federalist.

Tema sõnul suhtub Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador kartellidesse passiivselt. “Ta peab artelle enda Vietnamiks,” rääkis suursaadik, lisades, et López Obrador püüab vältida otsest konflikti ja rakendab selle asemel “kartellide suhtes laissez faire lähenemist”.

López Obrador lükkas Landau väited tagasi, kinnitades, et “See ei ole nii” ja hooples, et ta reisib mööda Mehhikot ilma ihukaitsjateta.

Samas on peale mitmeid kartellide poolt toime pandud tähtsate isikute atendaate ja suure hulga kõrgete riigiametnike süüdimõistmist kartellidega seotud korruptsioonis, on keeruline Landauga mitte nõustuda.

Eelmise aasta juunis ründas Jalisco Uus Generatsioon Kartell (Cártel de Jalisco Nueva Generación; CJNG) kümnete sõduritega, kes olid relvastatud snaiperpüsside ja granaatidega, Mexico City politseijuhi Omar García Harfuchi soomustatud autot. Varahommikul toimunud rünnak leidis aset linna Lomas de Chapultepec piirkonnas, mis on rikaste rajoon, kus asub muuhulgas hulk välissaatkondi ja kus kartellisõda ei oska keegi oodata.

Harfuch sai mitu tabamust, kuid jäi rünnakus ellu. Kaks turvameest ja üks naissoost kaasreisija hukkusid. Samas rõhutab selline päise päeva ajal toimunud rünnak Mehhiko pealinna eliitrajoonis, olukorda kui vabalt kartellid täna ennast riigis tunnevad. Landau sõnul pole selliseid rünnakuid varem juhtunud ja “Mehhiko keskvalitsus ei teinud selle peale praktiliselt midagi”.

Samamoodi näitab kartellide võimu 2019. aasta oktoobris toimunud Culiacáni lahing, mis algas sellest, et Mehhiko sõjavägi vangistas narkokuninga Joaquin “El Chapo” Guzmani poja, mille peale võimas Sinaloa kartell nad ülekaalukate jõududega ümber piiras ja sulges terve linna. Kartelli poolt paisati lahingusse eritellimusel valmistatud soomusautod ja hulga sõdurite, kes osalesid El Chapo poja vangistamises, perekonnad võeti pantvangi. Peale kümnete kartelli rünnakute tõrjumist andis president López Obrador ise sõduritele käsu alla anda ja El Chapo poeg vabastada.

Hiljem on leitud, et Culiacáni lahing, millest avaldatud pildid meenutavad Rohkem Süüriat ja Jeemenit, kus keskvalitsusel pole riigi territooriumi üle võimu, kui USA naaberriiki, oli pöördepunkt, mis näitas, et Mehhiko riik on kokku kukkunud. Andes kartellile alla näitas Mehhiko valitsus, kes on Sinaloas – tegelikult terves riigis – peremees.

Võttes arvesse lisaks Mehhiko väga kõrgete ametiisikute ja poliitikute seotuse kartellidega, saab selgeks, kui laiaulatuslikku rolli mängivad Kartellid Mehhiko haldamises. Mõnes piirkonnas kartellid ongi ainus võim. Nad kontrollivad politsei- ja julgeolekujõude, rahastavad sotsiaalhoolekannet ja avalikke teenuseid. Näiteks Covid-19 kriisi ajal on nad jaganud kohalikele elanikele toiduabi ja esmatarbeid, tehes seda kartelli logidega märgistatud pakendites.

Joe Bideni ajal katastroofilised mõõtmed võtnud USA–Mehhiko priirikriisis on tulnud tervalt esile, kuidas kartellid inimkaubanduselt kasu lõikavad ja see, et vähemalt Põhja-Mehhikos kontrollivad kartellid kui mitte kogu, siis vähemalt väga suurt osa riigi territooriumist.

Toimetas Karol Kallas