Joe Biden ja Nina Jankowizc. "Sisejulgeoleku ministeeriumi väärteabe haldusüksus 27. aprill 2022– 17. mai 2022." Pilt:@RuthlessPodcast

Kolmapäeval sai teatavaks, et USA sisejulgeoleku ministeeriumi juurde loodud väärteabe haldusüksuse tegevus otsustati kolme nädala järel peatada.

Väärteabe haldusüksuse (Disinformation Governance Board), mida avalikuses kostitati kohe esimesel päeval "tõeministeeriumi", "mõttepolitsei" hüüdnimedega, tegevuse peatamise otsus langetati sisejulgeolekuministeeriumis (DHS) esmaspäeval 16. mail ning avalikkusele tegi otsuse teatavaks miljardär Jeff Bezosele kuuluv päevaleht Washington Post kolmapäeval 18. mail, vahendab Fox News

Väärteabe haldusüksuse asutamise otsus tehti teatavaks 27. aprillil. Asutuse etteotsa pandi 33 aastane naine Nina Jankowizc, keda saadab aastatepikkune progressiusklike demokraatide huvides levitatud väärteabe taak. "Väärteabeekspert" Jankowitz on näiteks kindel, et Donald Trumpi sokutas USA presidendiks Vladimir Putin ja Joe Bideni poja Hunter Bideni arvuti on "Trumpi [2020. aasta presidendivalimiste] kampaania toode".

"Veelkord "põrgust pärit sülearvutist", ehk – Biden osutab 50 julgeolekuametnikule ja 5 endisele CIA juhile, kes usuvad, et sülearvuti on Venemaa mõjuoperatsioon. Trump ütleb "Venemaa, Venemaa, Venemaa." Pilt: Nina Jankowizci postituse ekraanitõmmis

Kui Jankowitzi etteastetele tuleks lisada veel tema sotsiaalvõrgus avaldatud "Scary Poppinsi" [Hirmutava Poppinsi; Mary Poppinsi filmist pärit viisidele tehtud] väärteabe laulukesed:

Washington Post süüdistab väärteabe haldusüksuse tegevuse peatamises "parempoolsete levitatud väärteavet" ja leiab, et "Jankowizc on koordineeritud ilmavõrgu rünnakute ohver".

Nina Jankowicz will be the executive director of the Department of Homeland Security's Disinformation Governance Board.
Nina Jankowicz Foto: @wiczipedia

Teadaolevalt esitas Jankowicz teisipäeval ka  tagasiastumisavalduse väärteabe haldusüksuse juhi kohalt. "Tõeministeeriumi" tegevus otsustati peatada ajaks kui sisejulgeoleku nõukogu (Homeland Security Advisory Council) selle tegevuse ja vajalikkuse üle vaatab.

Washington Posti "internetikultuuri" naisajakirjanik Taylor Lorenz kirjutab: "Jankowizci kogemus on suurepärane näide, kuidas parempoolsete internetiaparaat tegutseb. Kuidas äärmusparempoolsed mõjutajad üritavad kindlaks määrata sihtmärgi, esitavad selle juurde narratiivi, mida siis vääriti esitades levitatakse sotsiaalmeedias ja võrgulehekülgedel. Sellise tegevuse eesmärgiks on põrmustada usaldus nende vastu, kes neile väljakutse esitavad ja nende ründamine. See [Jankowizciga toimunu] näitab lisaks, mis juhtub siis, kui institutsioonid sellistele rünnakutele tõhusalt ei reageeri." Lorenz leiab, et Jankowizci läbikukkumises pole niivõrd süüdi tema küündimatus, kuivõrd USA poliitikud ja valitsus, mis teda piisavalt ei toetanud.  

Kriitikute sõnul on "mõttepolitsei" loomise taga olevad põhjendused vigased ja isik, kes selle etteotsa määrati, "problemaatiline".

"Mõttepolitsei" vajalikkuse ja Jankowizci pädevuse on kahtluse alla seadnud isegi pahempoolsed väljaanded, nagu seda on näiteks The Nation.

Toimetas Karol Kallas