Ajaloolane Lauri Vahtre kirjutab Postimehes, et Eesti ühiskonnas on märgata repressiivse "antirassistliku" ideoloogia esilekerkimist, mis väljendub näiteks muusikute patukahetsustes oma nägude mustaks võõpamise eest. Vahtre sõnul on küsimus selles, kus on julged ja sirgeselgsed loomeinimesed, kes säärasele arengule vastu seisaksid.
Vahtre toob arvamusloos paralleele Nõukogude Liidu repressioonidega ning jaotab säärase olukorra tekkeks vajalikud inimtüübid kujundlikult kolmeks – kardina taga niite tõmbavad "rotid", repressioone täide saatvad "hundid" ja ara inimmassi ehk "lambad".
Vahtre viitab, et kuigi iga ühiskonna toimimiseks on vajalik inimestevaheline viisakus ning ebasobiva käitumise kritiseerimine, võib viisakus teatud tingimustes kontrolli alt väljuda ja muutuda ohtlikuks jõuks.
Nii võivad uusi viisakusreegleid hakata kehtestama totalitaarsete kalduvustega "rotid", liigselt viisakas inimmass ehk "lambad" aga uutele reeglitele alistuda ja pidevalt oma väidetavate eksimuste eest vabandama asuda.
Vahtre sõnul püüavad "rotid" antirassistliku retoorika varjus hiilivalt taastada ideoloogiliselt repressiivset režiimi. Selleks koolitatakse peamiselt internetiavarustes välja ka aktivistlikku klassi ehk "hunte".
Toimetas Jaanus Vogelberg