Mõne päeva eest kirjutas prof Ülo Vooglaid Õpetajate Lehe haridusteemalises listis aset leidva ja homoseksuaalsust puudutava mõttevahetuse käigus kirja, millega toetas oma sõpra, kes oli homoteemal sõna võtnud ja keda listi homomeelne moderaator Raivo Juurak ähvardas listist  välja visata, kui ta antud teemal sõnavõtmist ei lõpeta. Kirja korjas üles portaal Sõltumatu Infokeskus ja avaldas selle artiklina, millele pani pealkirjaks "Pederastide pealetung on jäämäe väike osa". See nüüd juba artikli vormis tekst riputati üles ka väliseestlaste portaalis Eesti Elu. Teksti alguses kirjutab autor:

"Tänapäeva nn globaliseeruvas maailmas püüavad mingid inimgrupid end üha enam maksma panna (teisi alistuma sundida) mitte relvadega, vaid ideoloogiaga, tarbimis- ja meelelahutushullusega.

Erilise fanatismi, jõhkruse ja küünilisusega on paistnud silma väärkoheldud ja seksuaalhälvetega isikud. Sellest, kuidas ja miks kujunevad mõnel inimesel psüühikahälbed, sh ala- ja üleväärsuskompleksid, foobiad, fix-ideed, paranoia, skisofreenia jpm, on raske aru saada. Veel raskem on seda kirjeldada ning saavutada, et haige teadvustaks oma haigestumise ja selle võimalikud põhjused ning püüaks terveks saada… Muidugi ei ole haigestumine süü, vaid õnnetus. Ometi ei kaasne õnnetusega õigus ennast välja elada teiste inimeste, looduse ja kultuuri arvel.

Pederastide pealetung on jäämäe väike osa. Valdav osa on sügavalt salastatud ja sellest teavad vaid pühendatud isikud. Ajaloost võib leida rohkesti näiteid selle kohta, et kultuuripõhja lõhkumiseks on loodud vägevaid arsenale, mida on vahelduva eduga ka kõikjal kasutatud. Meetodid muutuvad aina rafineeritumateks. Kui miljardid voolavad, siis pole raske värvata ka valvekõnelejaid, kes üritavad agarusega üksteist üle trumbata…

Euroopa Liidus eraldatakse selleks "tööks" igal aastal palju miljoneid eurosid. Põhiseaduse järgi riigi kaitse all oleva perekonna hoidmiseks ja kaitsmiseks tuleb korraldada heategevuslikke kampaaniaid…

Kui E Liidu nn eliidil õnnestub (kohalike kollaborantide abil) "erinevus rikastab" ideoloogia kohustuslikuks muuta ja rahvuslik ning üldinimlik kultuur häbiväärseks mahajäämuseks kuulutada, siis milleks veel sõda? Siis saavad niiditõmbajad paljaste kätega kõik endale ja võivad üksteist õnnitledes hüüda: „Tehtud!“."

Teksti lõpuosas kirjutab autor, et "kultuuri murendamisel paistab olevat eriliselt oluline kõigepealt saavutada, et inimesed hakkaksid arvama, et kõik väärtused on SUHTELISED (nn relativism)" ning nendib, et "nendest rahvastest, kellel ei jätkunud oidu kultuuri ja kultuuriväärtuste tähtsusest aru saamiseks ja hoidmiseks, on järel veel vaid mälestus, kui sedagi."

Reaktsioonina sellele tekstile on väliseestlasest ajakirjanik Aino Siebert postitanud Sõltumatu Infokeskuse lehel artikli juurde järgmise ähvarduse:

"Ma palun juuresoelva artikli kohest eemaldamist kuna see pole kooskôlas ajakirjanduseetikaga. Olen pöördunud selle arvamuse asjus juba ka EALi juhatuse ja Eesti Elu poole. Otseloomulikult ka autori enda poole.

Kui seda arvamust ei eemaldata vôrgust, olen ma sunnitud pöörduma Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu poole, mille liige hr Vooglaid on ja paluma tema väljaviskamist EAList [Eesti Ajakirjanike Liit]. Samuti tulen ma pöörduma rahvusvaheliste seksuaalvähemusi kaitsvate organisatsioonide poole. Vôtan samuti ühenduse ôiguskantsleriga, sest artikkel rikud selgelt EV Pôhiseadust.

Nôukogude Liidus tallati inimôiguste peal. Teie teete täpselt seda sama! See on absoluutselt talumatu!

Mind ei huvita samuti ei Teie ega kellegi teise seksuaalsus. Homoseksuaalsus ei ole Eestis karistatav, samuti ei kuulu see Maailma Tervisehoiu WHO haiguste kataloogi. Mida kaks täiskasvanut inimest teevad, ei ole kellegi asi."

Antud juhtum kujutab endast tüüpilist näidet sellest, kuidas homoliikumine ei salli vähimalgi määral neid, kes nende ideoloogilisi positsioone heaks ei kiida, ning püüab sallivuse ja avatuse roosade loosungite kattevarjus kõiki teisitimõtlejaid, kes oma seisukohad ka välja ütlevad, ähvardamise, survestamise ja häbimärgistamise teel vaikima sundida. Sama isik on püüdnud kangutada ametist ka üht teist Tartu Ülikooli professorit, kes on avalikult  homoseksuaalset käitumist kritiseerinud ning perekonna institutsiooni ümberkirjutamisele vastuseisu väljendanud.

Jääb üle loota, et pr Siebertil jätkub agarust ja see juhtum jõuab avalikkuse tähelepanu alla – siis näeb kogu Eesti rahvas selgemini end sallivuse maski taha varjava homoideoloogia totalitaarset lõusta, mis otsib kõikjal võimalust teatud pisikese huvigrupi hälbiva käitumise normaliseerimiseks mittenõustujate südametunnistuse-, mõtte- ja sõnavabadust maha suruda.

Tänaseks on prof Vooglaiu tekst jõudnud ka Õhtulehte ning programmiliselt homoseksuaalset käitumist propageerivasse ja seejuures eriliselt sensatsioonijanulisse Delfisse.