Kuvatõmmised saatest "Ringvaade" (22. ja 26. oktoobril)

Varro Vooglaid toob kolmele ühe nädala sisse mahtunud saate “Ringvaade” episoodile osutades esile, kuidas Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) rikutakse jultunult rahvusringhäälingu seaduses sätestatud põhimõtteid, justkui ei olekski kohustust neist kinni pidada.

Ülaltoodud toodud kolm ekraanitõmmist kajastavad seda, kuidas ETV saates “Ringvaade” on viimase nädala jooksul käsitletud kolme maailmavaateliselt tundlikku teemat, mille osas on konservatiividel ja nn liberaalidel teravaid lahkarvamusi kätkevad vaated.

Kõigis kolmes episoodis on “Ringvaate” käsitlused olnud täiesti nahaalselt kallutatud – palli on taotud varjamatult ühte väravasse, ilma et vastasmeeskondi oleks üldse platsile lubatud. Ehk teisisõnu: mitte ajakirjandus, vaid puhtakujuline poliitiline ja ideoloogiline propaganda.

(1) Valitsuskriisi kutsuti saatesse kommenteerima üks külaline, kelleks on EPL/Delfi kui maruliselt valitsust ründava ja äärmuslikult pseudoliberaalse väljaande peatoimetaja Urmo Soonvald. Koos Marko Reikopiga nüpeldati valitsust ilma vähimagi püüdluseta vaadata olukorda ka teisest vaatepunktist. Reikopi tegutsemises puudusid elementaarsed ajakirjanduslikule tegevusele omased tunnused.

(2) Paavst Franciscuse skandaalset ja selgelt katoliku kiriku õpetusega vastuolus olevat avaldust, et homoseksuaalidel on õigus perekonnale ja et kooseluseaduse laadsed homopartnerlusseadused tuleks vastu võtta, kutsuti kommenteerima üks inimene, kelleks oli “geikristlane” Meelis Süld. Jällegi käis koos Grete Lõbuga kogu arutelu varjamatult ühte väravasse, ilma vähimagi püüdluseta kajastada alternatiivset vaadet.

(3) Poola konstitutsioonikohtu otsust, mille kohaselt on põhiseadusega kooskõlas keelata puudega laste tapmine enne sündi, kutsuti kommenteerima üks inimene, kelleks oli günekoloog Kai Haldre, kes on Eesti Seksuaaltervise Liidu ühe eestvedajana aastaid olnud üks aktiivsemaid abordivabaduse eestkõnelejaid Eestis. Taas kord puudus saatest vähimalgi määral küsimuse vaatlemine konservatiivsest, sündimata laste eluõigust oluliseks pidavast vaatepunktist.

Niisugune täiesti ilmne ja häbiväärne kallutatus ei ole vastuvõetav! “Ringvaade” ei ole mingi homoseksuaalidest saatejuhtide ja liberaalidest saatemeeskonna eraprogramm, kus võib teha täpselt nii poliitiliselt kallutatud ja ideoloogiliselt ühekülgselt propagandistlikku kraami kui aga tahetakse. Tegu on maksumaksjate rahast ülal peetud ja seaduse alusel tegutseva rahvusringhäälingu saatega, mistõttu peab seda saadet tegema kooskõlas rahvusringhäälingu seadusega.

Rahvusringhäälingu seadus ütleb seejuures §-s 6 täiesti selgelt, et ERRi programmid “peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud”. Samuti on selles paragrahvis öeldud, et ERRi programmid “peavad kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi” ning olema “poliitiliselt tasakaalustatud.” Kõik need kolm teemakäsitlust viimase nädala jooksul on olnud ühemõtteliselt nende põhimõtetega vastuolus.

Seejuures on kõige häirivam, et kuigi rahvusringhäälingu seadust rikutakse juba pikka aega täiesti jultunult, püüdmata seda isegi varjata, ei võta ERRi juhtkond selle häbematu ja süstemaatilise seaduserikkumise suhtes mitte midagi ette. Saatejuhte ei kutsuta korrale, nende väljavahetamisest rääkimata. Ja loomulikult ei anta konservatiividele ühtki sarnast saadet, mida nemad saaks võrreldava ühekülgsusega oma huvide väljamängimiseks kasutada. Kaugel sellest – ERRis ei ole endiselt mitte ainsatki (!) selgelt konservatiivsete vaadetega poliitika-teemaliste saadete juhti.

Eelnevat silmas pidades olen 100 protsenti nõus Martin Helme üleskutsega, et ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann peaks tagasi astuma. ERRi nõukogu esimehe esmane vastutus seisneb selles, et rahvusringhääling tegutseks kooskõlas rahvusringhäälingu seadusega. Kui nõukogu esimees seda tagada ei taha või ei suuda, siis tuleks ta välja vahetada. Igasugused jutud sellest, et ERR on suure inertsiga liikuv koloss, kus ei olegi võimalik muudatusi ellu kutsuda, on naeruväärsed. Muidugi on võimalik, peab vaid olema põhimõttekindlust, julgust ja otsustavust. Antaks mulle ERRi nõukogu esimehe koht – mida ma küll ei soovi –, küll siis oleks näha, kuidas asjad hakkaks väga kiiresti ja väga tõsiselt muutuma.

Esimese asjana tuleks kogu kollektiiv kokku kutsuda ja teha ühemõtteliselt selgeks, et rahvusringhäälingu seaduses sätestatud põhimõtted ei ole soovitusliku iseloomuga orientiirid, mida võib rahumeeli ignoreerida, vaid reaalselt siduvad nõuded, mille rikkumisele järgnevad sanktsioonid. Seejärel tuleks rangelt monitoorida seaduse järgimist ja kes seda teha ei taha või ei suuda, sellele tuleb soovida edu uutes väljakutsetes. Kes hakkab halisema, nagu oleks juhtkond sekkunud ajakirjandusvabadusse, see tuleb välja naerda – nõudmine tegutseda kooskõlas seadusega ei ole sekkumine ajakirjandusvabadusse, mis peab ERR-is teostuma rahvusringhäälingu seaduse raames, mitte selle arvelt. Meelelahutuslik sisu tuleks aga üldse kokku pakkida – “Ringvaade” kaasa arvatud –, sest seda ei pea maksumaksjate raha eest produtseerima. Lühidalt öeldes ongi kõik – alguseks hea küll. Ei midagi müstilist ega isegi keerulist.

Igal juhul ei tohiks konservatiivid rahvusringhäälingu seaduse järjepideva ja süstemaatilise rikkumisega enam nõustuda. Ma inimlikult täiesti mõistan Urmas Reitelmanni frustratsiooni, aga tegelikult on frustratsiooni asemel tarvis see probleem senisest palju teravama kriitilise tähelepanu alla võtta – mitte ainult üksikute ERRi nõukogu liikmete poolt, vaid ka valitsuse tasandil. Muu hulgas tasuks Veidemannile ja teistele ERRi juhtidele teatavaks teha, et kui rahvusringhäälingu seadust täitma ei hakata, siis lähevad ka rahakraanid kinni – mingist uue telemaja ehitamisest ei või juttugi olla, vaid selle asemel tuleb hakata kulusid kärpima.

Lõpetuseks kordan Martin Helme ülesutset: Rein Veidemann, astuge tagasi! See oleks väike, kuid märgiliselt oluline samm olukorra paranemise suunas. Kui Veidemann vabatahtlikult tagasi ei astu, tuleb hakata talle survet avaldama, kuni ta on sunnitud tagasi astuma. Sest rahvusringhäälingut ei või juhtida inimene, kes ei suuda tagada rahvusringhäälingu tegutsemist kooskõlas rahvusringhäälingu seadusega.

Artikkel baseerub autori Facebooki postitusel, mida on jagatud ligi tuhat korda.