Foto: Illimar Toomet

Ühiskondlikult ohtlikuks elemendiks on kujunemas täiesti terve, ent vaktsineerimata inimene, kes peab taluma tõrjumist ja diskrimineerimist, samas kui „vabakslastute“ ehk vaktsineeritute mass hakkab õnnelikult pulbitsema meelelahutusasutustes, lennujaamades ja muudes avalikes kohtades, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.

Näib nii, et ühiskondlikult ohtlikuks elemendiks on kujunemas täiesti terve inimene, kes pole Covid 19 nime kandvat haigust läbi põdenud ega samuti end selle vastu vaktsineerida lasknud.

Ma ei räägi inimestest, kes panevad kuskil üüripinnal puntras koos koroonapidu ja on otsustanud vilistada kõigile ettevaatusabinõudele.

Ei, ma pean silmas tavalist ontlikku kodanikku, kes on hoolega täitnud valitsuse korraldust „Püsi terve!“, kandnud maski, hoidunud ebavajalikest kontaktidest jne. Võib-olla ei taha ta moraalsete tõekspidamiste tõttu lasta end vaktsineerida või on otsustanud veidi oodata, et olemasolevate vaktsiinide ja nende toime suhtes rohkem selgust saada.

Tema peale näidatakse nüüd näpuga ja karjutakse: „Sa vastik lamemaalane, sa ohustad minu tervist!“

Meedias kujutatakse selliseid halvustavalt, lausa alaarenenud neandertallaste või inimahvidena. Just seda tegi Õhtuleht, avaldades piirangute vastu protestinud inimesi alandava karikatuuri. Kusjuures protest seisnes põhiliselt autokolonnis sõitmises. Aga olgu, meeleavaldusest võib eeldada, et see äratab kelleski vastumeelsust. Mina räägin pigem inimestest, kes ei käi meelt avaldamas.

Tööandjad otsustavad sellised pikema jututa vallandada. Olerexi tanklakett on siin juba teed näitamas, andes oma töötajatele teada: „Kui te leiate, et ei soovi vaktsineerida, siis peate arvestama võimalusega, et tööandjal on õigus teiega tööleping lõpetada.“

Ka valitsused ei jäta neile mingit võimalust. Tahate reisida, teatrisse või pubisse minna – palun väga, hankige vaktsineerimispass. Ah ei taha end eksperimendi korras vaktsineerida lasta? No see on teie vaba valik. Istuge siis kodus ja kui poodi lähete, panete maski ette. Kannate seda kuni elu lõpuni.

Aga tegelikult on sündimas diskrimineerimine, millest keegi ei räägi. Võrdse kohtlemise volinikul jätkub tähelepanu vaid soomuudikutele, kes tahavad ilmtingimata vastassoo tualettruumi siseneda. Meil armastatakse teha kõlavaid sõnu õigusriigist, kuid paraku ainult moonutatud, ideoloogilises tähenduses. Et õigusriigis ei olevat kohane korraldada referendumit abielu kui mehe ja naise liidu küsimuses vms.

Aga kui kõne all on üks põhilisi õigusi, nimelt õigus kehalisele puutumatusele ja enesemääramisele, siis aktualiseerub see vaid seksuaalse enesemääramise või abordi puhul, antud juhul aga loetakse kaaskodanike hirmud olulisemaks õigusest hoiduda eksperimentaalsetest droogidest. Sest mis see muud on – tervet inimest sunnitakse laskma end vaktsineerida selleks, et kaaskodanikud ei peaks muretsema oma tervise pärast.

Seda öeldes täpsustan, et ma ei ole vaktsineerimise vastane. Me ei saa asjale vaadata ainult noorte või keskealiste, heas vormis ja tugeva immuunsüsteemiga inimeste seisukohast. Lääne ühiskondades, ka Eestis, on eakate ja üldse riskirühma kuuluvate inimeste osakaal suur. Ei ole inimlik sulgeda nad hooldekodusse või saata maale isolatsiooni, käskides üksinduses kamaluga vitamiine süüa (kuigi oma immuunsüsteemi tugevdamine ei ole sugugi halb mõte). Kuid vaktsineerimine peab jääma rangelt vabatahtlikuks ning inimeste otsust sellest keelduda kas moraalsetel või tervisega seotud kaalutlustel tuleb austada.

Muide, kas teadsite, et riigikogu menetluses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus, millega tahetakse anda terviseametile õigust kasutada politseid, kellel on muu hulgas õigus rakendada inimese suhtes viibimiskeeldu? Kui veidi utreerida, siis varsti võib terve, kuid vaktsineerimata isiku avalikust ruumist võimaliku nakkusohu allikana politsei abil kõrvaldada. Veel tahetakse politseile anda õigus jõuga sisse murda teie kodusse ja üldse eravaldusesse, kui kuskil peaks tekkima kahtlus, et te kujutate endast ohtu. See eelnõu saab arvatavasti lähinädalatel seaduseks.

Möödunud aastal räägiti palju sellest, kui suuri kahjusid kannab riikide majandus koroonakriisi tõttu. Praegu paistab, et suurimaks kannatajaks on hoopis isikuvabadused. Välisuudistest võib lugeda isegi drakoonilisematest meetmetest kui need, mis Eestis teoks on saanud. Valitsused panevad lihtsalt tuima, tunnetades üles köetud ühiskondlikku nõudmist ajada viiruse leviku tõkestamiseks jõulist poliitikat. Ohuga tervisele põhjendatakse veel paljusid muudatusi ja uuendusi, mis viivad meid samm-sammult kontrolli- ja jälgimisühiskonda. Rahvamasside rõõmurõkatuste saatel.

Ja nõnda istubki terve inimene kui ühiskondlikult ohtlik element viimaks koduses isolatsioonis, võru jala ümber, samal ajal kui „vabakslastute“ ehk vaktsineeritute mass pulbitseb õnnelikult meelelahutusasutustes, lennujaamades ja muudes avalike kohtades.