Justiitsminister Maris Lauri. Foto: ekraanitõmmis

Nn “vihakõne” eest määratava karistuse karmistamise eelnõu ettevalmistamine, mis pidi valitsuse saja päeva plaani järgi valmima 15. aprilliks, pandi koroonakriisi tõttu pausile ning tähtajaks see valitsusse ei jõua. Samuti ei ole Reformierakond suutnud oma koalitsioonipartneri Keskerakonnaga kokku leppida, kas üldse praegust regulatsiooni muuta, kirjutab Postimees. Eelnõu vastu on värskelt sõna võtnud endine justiitsminister Raivo Aeg ja EKRE Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles Postimehele veebruaris, et koalitsioonilepingusse on vihakõne karmistamine kirja pandud ja et Keskerakond on lubanud seda arutada. Keskerakonnal küsimuses seni selget seisukohta pole.

Aeg: kas tahame totaalset vaikimisajastut?

Täna saates “Otse Postimehest” osalenud endine justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) leidis, et potentsiaalselt ähvardab Eestit Euroopa Komisjoni survele mitteallumise eest kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv trahv koos viivistega. Samas leidis ta, et Eesti peab antud küsimuses oma huve kaitsma, rääkides esialgu Komisjoniga läbi ja vajadusel pöördudes ka Euroopa Kohtusse.

Aegi hinnangul on Komisjoni nõudmised ebaproportsionaalsed. “Antud juhul tahetakse suhteliselt ebamäärane ja ilma tagajärgedeta sõnakasutus kriminaliseerida. See pole proportsiooni tänase karistusõigusliku lähenemisega,” sõnas ta. Aeg märkis, et Eestis on oma huve võimalik kaitsta ka tsiviilõiguslike meetmetega, karistusõigus peaks aga jääma olukordadeks, kus on tegu reaalse ohu või juba toimunud sündmusega.

Samuti toonitas Aeg, et Komisjon nõuab miinimumkaristusena vähemalt üheaastast vabadusekaotust. “Kas me tahame totaalset vaikimisajastut luua?” küsis ta. Aegi sõnul on tõenäoline, et kui säärane seadus läbi läheks, tekiks Eestis Nõukogude ajale omane enesetsensuur.

Samuti on Aeg enda sõnul veendunud, et kui seadustesse kirjutada ka Komisjoni nõutavad punktid seoses holokausti ja rahvusvaheliste kuritegude eitamise keelustamisega, asuksid teatud huvigrupid ründama ka Tiit Madissoni, kes on holokausti teemal raamatuid kirjutanud. Aegi sõnul pole ka korrektne keskenduda vaid teatud inimsusevastastele kuritegudele. “Siis tuleks juba kogu sfäär avada – ka kommunismikuriteod. See peab olema ühetaoline, ei saa olla nii, et üks grupp inimsusevastaseid kuritegusid on olulisem.” Aeg märkis, et ka olemasolevates seadustes on mõiste “muu madal motiiv”, mida saab säärastel puhkudel kasutada.

Madison: tegu on suukorvistamise katsega

Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison (EKRE), kes osales eile Ajakirjanike Liidu poolt korraldatud temaatilisel debatil, peab Reformierakonna eestvedamisel plaanitavat seadust suukorvistamise katseks. ” Inimene peab teadma, kas konkreetne tegu on kriminaalkorras karistatav või mitte. Liigne abstraktsus annab liigseid võimalusi tõlgendusteks ja halvemal juhul inimeste suukorvistamiseks. See on just see, mida need vaenu/vihakõne surujad ka tekitavad,” sõnas ta sotsiaalmeediapostituses.

Madisoni sõnul peab olema karistatav see, kui keegi kutsub üles näiteks inimesi grupikuuluvuse alusel tapma, kuid sellised teod on ka täna Eestis juba karistatavad. Madison märkis, et debatil osalenud Marina Kaljurand nägi aga seadust võimalusena välistada diskrimineerimine. “Ma siis üritasin viisakalt selgitada, et võiks püsida ikka konkreetse teema juures ja mitte segada kokku erinevaid mõisteid ja termineid. Diskrimineerimine on halb muidugi, kuid see on hoopis teine asi vihakõnest või üleskutsest kedagi peksma või hävitama,” tõdes Madison.

Tema sõnul ei suuda seaduse pooldajad ka määratleda, kust jookseb piir solvamise, avaliku korra rikkumise või konkreetse vägivallale üleskutse vahel. “Vabandust, kuid see, kui keegi tunneb end kehvasti, ei saa olla aluseks kellegi kriminaalkorras karistamiseks. See oleks juba totalitarism. Solvangud ja solvumised on paratamatud vabas ühiskonnas,” leidis Madison.

Toimetas Jaanus Vogelberg