Briti saatkonna ees protesteeriti Alfie Evansi surmamise vastu, aga politsei ajas piketi laiali

Kolmapäeva pärastlõunal toimus Tallinnas Suurbritannia saatkonna ees pikett avaldamaks protesti väikeselt poisilt Alfie Evansilt elu võtmise vastu Briti võimude poolt. Politsei aga lõpetas peatselt meeleavalduse ja käskis protestijatel lahkuda.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse liikme Markus Järvi sõnul on Alfie Evansi surmaga lõppenud kaasuse näol tegemist viimase aja ühe kõige jubedama ja barbaarsema juhtumiga surmakultuuri sõjatandril.

Järvi selgitas, et raskesti haigelt poisilt, kes oleks maikuus saanud kaheaastaseks, võeti ära hingamisaparaat, talle keelduti andmast toitu ning kaks tundi enne surma manustati talle nelja erinevat droogi. Seda tehti ülemkohtus kaotajaks jäänud vanemate tahte vastaselt.

Vatikani Bambino Gesù ehk Jeesuslapse nimeline haigla oli valmis poisi vastu võtma ja ka transpordikulud katma, aga Briti kohtunik ja Liverpooli Alder Hey lastehaigla personal ei lubanud Alfie Evansit Itaaliasse viia. Nii olid vanemad sunnitud lihtsalt pealt vaatama, kuidas nende poeg sureb.

“See kaasus on niivõrd markantne, barbaarne, niivõrd julm, see näitab seda, kuhu surmakultuur välja jõuab, kui sellele piire ei panda. Abordiõigusest on räägitud palju, aga see on samm edasi, kus riik põhimõtteliselt võtab lapse oma vanematelt ära ja ütleb, et lapse paremates huvides on praegu lihtsalt surra,” nentis Järvi ja lisas, et see on täiesti hullumeelne olukord.

Järvi sõnul palusid itaallased eesotsas paavstiga, et Alfie Evans – kellele anti pealegi Itaalia kodakondsus – toodaks Itaaliasse ravile, ent Briti võimud selleks luba ei andnud.

Markus Järvi on seisukohal, et mõrva eest vastutavad isikud – väikese Alfie surma mõistnud ülemkohtu kohtunik Anthony Hayden ja haiglapersonal – tuleb võtta kohtulikule vastutusele.

“Tegu on väikese lapse mõrvaga,” toonitas Järvi ja märkis, et surmakultuur viib väga drastilisteni juhtumiteni.

Eesti peavoolumeedia ei ole Alfie Evansi juhtumile vähimatki tähelepanu pööranud. Portaalis Objektiiv andis kaasusest ülevaate Martin Vaher, kes näeb toimunus äärmiselt sünget tendentsi ja pretsedenti ning peab seda lakmuspaberiks, mis näitab ideoloogilist kliimat.

“Et kuidas riik võtab endale põhimõtteliselt vanemlikud õigused, jättes bioloogilised vanemad nendest ilma, ja hakkab otsustama enda parima äranägemise järgi nende laste saatuse üle, vajadusel otsustades ka selle üle, kas nende lapsel on õigus elada või mitte,” väljendas piketil osalenud Martin Vaher oma nördimust ja rõhutas:

“Me peame vaatama asju fundamentaalselt inimlikust ja ka igavikulisest perspektiivist. Me ei saa selliste kaasuste puhul olla ülimalt pragmaatilised ja mõelda riiklikele, poliitilistele huvidele. Kindlasti Eesti võimueliidile ei meeldi, et me siin Briti saatkonna ees piketeerime. See ei soojenda just suhteid, aga me peame selle riski võtma ja seisma selle eest, mida me õigeks peame tuleviku huvides.”

Meeleavaldus Briti saatkonna ees vältas vaid veidi rohkem kui pool tundi, kuna politsei käskis piketeerijatel lahkuda, väites, et eelnevalt oleks pidanud avalikust koosolekust politseile teada andma, olgugi, et piketiga ei kaasnenud vajadust liikluse ümberkorraldamiseks ning selle korraldamiseks ei kasutatud ei lava, telki, helitehnikat ega muud sellist.

Ometi ütleb korrakaitseseadus §-s 67, et avalikest koosolekutest tuleb politseile eelnevalt teada anda üksnes juhul, kui selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.

Sama moodi selgitab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) avalike koosolekutet teavitamise kohustust oma kodulehel, osutades, et politsei eelneva teavitamise kohustus eksisteerib üksnes korrakaitseseaduses osutatud juhtudel.

Kuivõrd avaliku kogunemise ja koosolekute pidamise õigus on üks demokraatliku ühiskonnas kõige elementaarsemaid ja põhilisemaid kodanikuõigusi, mille võimalikesse rikkumistesse jõustruktuuride poolt tuleb suhtuda teravdatud tähelepanuga, kavatseb SAPTK pöörduda PPA peadirektori Elmar Vaheri poole, et küsida selgitust, millisele õiguslikule alusele toetudes politsei piketi laiali ajas.

Väidetavalt süstiti Alfie Evansile vahetult enne surma neli “ravimit”

Fookuses: Alfie Evans mõrvati tema vanemate tahte vastaselt briti tervihoiu- ja kohtusüsteemi poolt

Järelehüüe Alfie Evansile

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!