Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neljas osa.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa ja käesolev on neist neljas. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnased ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähised on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene, teine ja kolmas osa.
Täna kulutavad viidatud neli vabaühendust [Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, Wellcome Trust, CEPI, Gavi] miljoneid eurosid, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsused järgiksid järgmise pandeemia ajal nende esimusi. Mõned neist prioriteetidest hõlmavad kohalike tervisesüsteemide tugevdamist. Teiseks nähakse ette suuremate investeeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse, millega loodetakse luua uue põlvkonna vaktsiine ja laiendada ülemaailmseid haiguse jälgimise võrgustikke.
Samal ajal on hulk maailma terviseeksperte kahtleval seisukohal, kas need vabaühendused on tulevikus võimelised tegema näiteks parema pandeemiate haldamise süsteemi jaoks vajalikke täpseid ja kõikehõlmavaid lahkamisi.
Londoni Kuninganna Mary Ülikooli (Queen Mary University) rahvusvahelise poliitika professor Sophie Harman leiab: "Need vabaühendused ei vastuta mitte kellegi ees ja need on nii olulisel positsioonil, et kujundavad tegelikult meie [lääneriikide] pandeemiate haldamise võimekust."
Kõik neli vabaühendust väidavad, et nad tegelevad vähemalt natukene oma Covidi aja tegevuse üle järele mõtlemisega.
CEPI on lõpetamas oma viimase viie aasta tegevuse, sealhulgas Covidisse puutuva, aruande kokku kirjutamist, mis pidi ilmuma septembri jooksul. [Oktoobri alguse seisuga seda, vähemalt avalikult, avaldatud ei ole.] Gatesite Sihtasutuse ja Wellcome'i esindajad kinnitasid, et nende organisatsioonidel on organisatsiooni sisesed hinnangud oma Covid-19 aja tegevusele juba olemas, kuid ühenduste veebilehtedel pole neid avaldatud. Gavi on palganud sõltumatu ettevõtte, mis peaks andma hinnangu COVAXi tegevusele ja kavatseb selle ka mingil kujul avaldada. Pole selge, kas see raport avalikustatakse. Ühendus avaldas 14. septembril ülevaate, mida on Covidist õpitud.
ACT-A sõnul on konsortsium vaadanud 2021. aastal teostatud Dalbergi raporti järgselt üle oma Covidi tegevuse. Raporti soovitused on väidetavalt arvesse võetud ja 2021. aasta oktoobriks koostati strateegilise planeerimise kava. ACT-A kõneisiku sõnul jälgitakse selle kava täideviimist organisatsiooni siseselt.
Mõned päevad enne 2019. aasta aastavahetust pöördus Prantsusmaal haiglasse meesterahvas, kes kurtis palavikku ja hingeldamist. Arstid ei teadnud toona ja ei saanud veel mitu kuud teada, et mehel oli tõenäoliselt Covid-19, mis oli Euroopas üks esimesi juhtumeid.
Hiina Rahvavabariigis oli viirus enne viidatud meesterahva haigestumist ringelnud juba mitu kuud, kuid Pekingi valitsus keeldus SARS-CoV-2 nime saanud haiguse kohta üksikasjalisi andmeid maailmaga jagamast. WHOd teavitati hirmutava kiirusega levivast "viiruslikust kopsupõletikust" alles 2019. aasta viimasel päeval.
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tippametnikud vaatasid uudiseid eemalt ja nägid viiruses eelkõige Pekingi, mitte ülejäänud maailma probleemi. President Donald Trumpi valitsuse kõrged ametnikud ei hoolinud hoiatustest. Euroopa Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse (European Center for Disease Control and Prevention; ECDC) 9. jaanuaril ilmunud riskihinnangus tõdeti, et "[nakkuse] Euroopa Liitu jõudmise võimalus on madal, kuid seda ei saa välistada".
18. jaanuaril kinnitas USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus (CDC), et registreeritud on esimene Covid-19 juhtum.
Ühendriikide ja Euroopa rahvatervisetööstuse ametnikud kukkusid rabelema ja üritasid välja mõelda, kuidas probleemile reageerida, üritades samal ajal kiirkorras piire sulgeda ning positiivse testi andnud inimesi ühiskonnast eraldada.
Selline nõder reageering ei oleks pidanud olema üllatus: 2019. aastal viis Trumpi valitsus läbi õppuse, mille tulemusena tõdeti, et Ameerika Ühendriigid pole üleilmseks pandeemiaks valmis. Kolm aastat varem korraldas Ühendkuningriik üleilmse hüpoteetilise gripiepideemia simulatsiooniõppuse, millest järeldati, et riigi tervisesüsteem jääb võimalikule pandeemiale alla.
Vahepealsel ajal ei ole oma valmisoleku suurendamiseks suurt midagi ära teinud ei Ameerika Ühendriigid, ega Euroopa Liit – hoolimata sellest, et neid peetakse maailma rahvatervisetööstuse kogukonna poolt piirkondadeks, mis peaksid pandeemiatega kõige paremini hakkama saama. Samas selgus pandeemia puhkedes, et olemas on vabaühendused, millel on kogemusi riigipiire ületavate viiruste, nagu Zika, Ebola ja sarnaste, puhangutele reageerimisega.
Suurim neist oli Gatesite Sihtasutus, mille tohutu mõju oli nelja vabaühendust ühendavaks lõimeks.
Bill Gates ja Melinda French Gates asutasid sihtasutuse 2000. aastal, kasutades heategevuse alustamiseks Bill Gatesi Microsofti ajal teenitud raha. 2006. aastal teatas suure varahaldusettevõtte Berkshire Hathaway tegevjuht Warren Buffett, et ta annetab suurema osa oma varandusest Gatesite sihtasutusele.
Sihtasutusel on 70 miljardi dollari suurune algkapital ja see jagab iga aasta organisatsioonidele, mis tegelevad maailma keerulisemate terviseprobleemide lahendamisega, laiali miljardeid dollareid. Bill Gates lubas hiljuti, et annetab kogu oma varanduse sihtasutusele ja organisatsioon suurendab oma jagatava raha hulka tänaselt ligi kuuelt miljardilt dollarilt 2026. aastaks üheksa miljardi dollarini.
Gatesite Sihtasutus on maailmas üks suurimaid omasuguseid ja selle raha toel loodi nii Gavi kui CEPI ning mõlemi nõukogudes istub Sihtasutuse esindaja.
Gavi asutati 1999. aastal Gatesite Sihtasutuse 750 miljoni dollari suuruse annetuse toel ja vabaühenduse eesmärgiks oli hankida suurtelt ravimiettevõtetelt vaktsiine madala sissetulekuga riikidele. Suurema osa rahast saab Gavi riikide valitsustelt. Organisatsioon keskendub ainult vaktsineerimisele ja selle nõukogus on hulgaliselt globaalsest lõunast [vaesematest riikidest] pärit esindajaid.
CEPI asutati 2017. aastal ja rahaliselt toetasid seda Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Norra ja India valitsused ning organisatsiooni ülesandeks sai vaktsiinide teadus- ja arendustegevuse rahastamine. Viimase viie aasta jooksul on CEPIst, mida juhib endine Barack Obama valitsuse ametnik Richard Hatchett, saanud üks maailma juhtivaid vaktsiiniarenduse vabaühendusi, mis tegutseb suurte lääneriikide valitsuste rahalisel toel.
Wellcome Trust loodi 1930. aastatel Ühendkuningriigis ja selle asutaja oli ühe maailma suurima ravimifirma asutaja. Organisatsiooni kasutada on 38 miljardi euro suurune fond. Tegemist on ühe maailma suurima heategevusfondiga ja see panustab märkimisvääärseid summasid biomeditsiinilistesse uuringutesse ning teadustegevuse andmehalduse kaasajastamisesse. Sihtkapitali juht on nakkushaiguste ekspert Jeremy Farrar, kes oli kuni viimase ajani Briti valitsuse tervise kriisiolukordade nõunik.
Wellcome'i, CEPI ja Gatesite Sihtasutuse töötajate seas on hulgaliselt Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu endisi ametnike, kes täna aitavad neil organisatsioonidel saada oma tegevuseks poliitilist ning rahalist toetust. Samuti töötavad riikide valitsustes nimetatud organisatsioonide endised töötajad. Näiteks töötab USA valitsuse tervise- ja sotsiaalministeeriumi (Department of Health and Human Services) pandeemiateks ettevalmistumise osakonna juhina, mis on omas valdkonnas üks tähtsamaid ameteid, Dawn O'Connell, kes varem töötas CEPIs valitsustelt raha kogujana. CEPI USA osakonna juht Nicole Lurie töötas varem samas terviseministeeriumi ametis, kus täna O'Connell.
Toimetas Karol Kallas