Rain Epler esitas tänasel riigikogu istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seaduseelnõu, mis lõpetaks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) jõustamise riiklikul tasandil.
Seadus vabastaks Eesti ettevõtted saastekvootide ostmisest, mille eesmärk on ohjeldada energia- ja tööstustegevuse hinnatõusu.
"Euroopa konkurentsivõime väheneb katastroofilise kiirusega, kuid ELi otsustusprotsess on nii kohmakas, et iga riik peab ise samme astuma, et tagada oma tööstuse ja energiasektori ellujäämine," kommenteeris EKRE esimees Martin Helme.
„Kohtudes Euroopa tööstusjuhtidega ütlesid Saksamaa ja Itaalia hiljaaegu vägagi otse, et kogu see CO2 kvoodikaubanduse süsteem tuleks ära kaotada või seda väga tõsiselt reformida," lausus Rain Epler eelnõud üle andes.
„Euroopa Liidu rohepööre, mis on algusest peale olnud majanduslikult hukutav ning keskkonnakaitse seisukohast küsitav ideoloogiline ja enesehävituslik poliitika, on jõudnud tupikusse. See poliitika on põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade järsu tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse massilise väljarände. Tulemuseks on Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime järsk langus, mis ohustab meie majanduse jätkusuutlikkust, investeeringuid ja inimeste elatustaset," seisab eelnõu seletuskirjas.
„Euroopas on juba hulk riike avalikult nõudnud heitkogustega kauplemise süsteemi reformimist või täielikku kaotamist, kuna see mehhanism on osutunud ebaefektiivseks, ülemääraselt bürokraatlikuks ja majandust hävitavaks. Eestil kui väikesel, dünaamilisel ja paindlikul riigil on võimalus ning kohustus astuda kiireid samme oma majanduse päästmiseks. Me peame prioriteediks seadma Eesti ettevõtete, töökohtade ja konkurentsivõime säilimise," jätkab eelnõu.
Olulisimad mõjud avalduvad eelnõu rakendumisel majanduses, ettevõtete konkurentsivõimes ja riigi halduskoormuses.
Kui kavandatav seadus heaks kiidetakse, jõustuks see 1. jaanuaril 2027, rõhutades Eesti strateegiat majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks EL-i keskkonnapoliitika kontekstis.
Toimetas Markus Järvi