Rahvastikupoliitika alusdokument, mis ei julge tõstatada abordi probleemi ehk rääkida sellest, et suurem osa meie lastest on viimase 70 aasta jooksul lihtsalt maha tapetud, on lihtsalt poliitiliselt korrektne farss ning kuulub makulatuuri hulka, tõdevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid, kommenteerides riigikogu rahvastikupoliitika töökomisjonis valminud dokumenti "Rahvastikupoliitika põhialused 2035".
Saates "Fookuses" loevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi riigikogu rahvastiku probleemikomisjoni dokumenti "Rahvastikupoliitika põhialused 2035", milles jääb täiesti tähelepanu alt välja fakt, et Eestis on alates 1956. aastast abordi teel tapetud hinnanguliselt 1,5 miljonit last abordi teel.
Dokument tegeleb saate autorite arvates teisejärguliste teemadega ning olukorras, kus Eestis on sündimus pikka aega rahvastiku taastoote tasemest allpool, räägitakse sündimusest vaid ühena paljude teiste teemade kõrval.
"Tegemist on väga üldsõnalise, laialivalguva ja praktiliselt igasuguse sisulise väärtuseta dokumendiga. Soovitan kõigil, kellele demograafilise kriisiga seonduvad asjad korda lähevad, lugeda see dokument läbi ja veenduda, et ega selle tekstiga tõepoolest suurt midagi peale hakata pole," kirjeldab Varro Vooglaid muljeid peale dokumendi teiskordset lugemist.
"Meil mängitakse seda, et tehakse tõsist tööd ja tegeletakse oluliste asjadega, tulemus on aga täiesti naeruväärne," lisab Vooglaid.
"Mind pani imestama, et olukorras, kus Eestis sünnib kaugelt liiga vähe lapsi, räägib riigikogus valmis treitud rahvastikupoliitika dokument sellest probleemist alles dokumendi neljandas peatükis nagu muuseas. Sündimus ja selle tõstmine vähemalt rahvastiku taastoote tasemeni peaks olema igasuguse rahvastikukriisi vähegi usutaval viisil lahendada püüdva dokumendi peamiseks probleemiasetuseks ja eesmärgiks," tõdeb Järvi.
Vaadake lisa videost!