Kuvand Objektiivi rahastamisest, mille maalib oma tänases artiklis ajakirjaniku maski taha varjuv vasakpoolne propagandist Vahur Koorits, on raskelt valelik ja eksitav ning tõestab taas kord, et piirid ühelt poolt ideoloogiliste ja poliitiliste aktivistide, teiselt poolt tellimustöid tegevate suhtekorraldajate ning kolmandalt poolt ajakirjanike vahel on lootusetult hägustunud, tõdeb oma kommentaaris Varro Vooglaid.
Vahur Koorits vasakliberaalsest propagandaväljaandest EPL/Delfi on saanud SAPTK/Objektiivi suunal maha tõelise soperdisega, avaldades täna artikli pealkirjaga "Objektiivi rahastus sõltub varju jäävatest suurannetajatest". Lähemalt kommenteerime seda lausa naeruväärselt küündimatut juttu järgmises „Fookuses" saates, aga praegu osutan vaid peamisele fakti- ja loogikaveale, millele kogu Kooritsa poolt loodud väärkuvand SAPTK/Objektiivi rahastamisest toetub, lisades sellele mõned täiendavad kommentaarid.
Nimelt eeldab Koorits, nagu saaks SAPTK väikesi annetusi vaid kaks korda aastas Objektiivi kampaaniaid korraldades ja nagu pärineks kogu ülejäänud tulu või suurem osa sellest ärimeestest suurtoetajatelt. See eeldus on aga ühemõtteliselt ja jämedalt vale, sest lisaks Objektiivi kampaaniatele on SAPTK-l teatavasti igal aastal terve rida teisi kampaaniaid (petitsioonid, kalender, ringreis, konverents jne), millega me oma ettevõtmiste toetuseks annetusi kogume. Samuti on meil õnneks ka hulk püsitoetajaid, kes on teinud meie töösse oma panuse andmiseks igakuise püsimaksekorralduse, ilma milleta oleksime juba ammu tõsistes rahalistes raskustes.
Kuidas Koorits saab olla nii puupäine, et ta sellistest tõesti lihtsatest asjadest aru ei saa, see jääb paraku mõistatuseks. Pole sugugi võimatu, et ta saab küll neist asjust aru, aga teeskleb vastupidist lihtsalt selleks, et luua ja levitada SAPTK/Objektiivi suhtes teadlikult eksitavat kuvandit ning muljet, nagu valetaks või vassiks SAPTK oma rahastamisega seonduvalt.
Koorits eeldab, nagu saaks SAPTK väikesi annetusi vaid kaks korda aastas Objektiivi kampaaniaid korraldades ja nagu pärineks kogu ülejäänud tulu või suurem osa sellest ärimeestest suurtoetajatelt. See eeldus on aga ühemõtteliselt ja jämedalt vale.
Nii ühel kui ka teisel juhul peaks Kooritsal otsest vale levitades häbi olema. Ja mitte ainult temal, vaid ka EPL/Delfi-l eesotsas peatoimetaja Urmo Soonvaldiga. Teatavasti on EPL/Delfi varemgi SAPTK suhtes jämeda laimu levitamisega vahele jäänud. Isegi Pressinõukogu on juba aastaid tagasi sedastanud, et EPL/Delfi poolt avaliku kuvandi loomine, nagu oleks SAPTK-l mingid varjatud sidemed Venemaa võimuringkondadega, oli täiesti põhjendamatu ja sellisena ebaõiglane.
Mis puutub aga küsimusse sellest, miks me ei avalda ei Kooritsa sugustele propagandistidele ega kellelegi teistele SAPTK/Objektiivi toetajate nimesid, siis võin ma ei tea mitmekümnendat korda üle korrata, et põhjus on väga lihtne.
Esiteks ei ole meil õigust teiste inimeste isikuandmeid avaldada – inimestel on õigus sellele, et me peame vastava info enda teada ega anna seda kolmandate isikute käsutusse. Teiseks ei tahaks me seda teha ka siis, kui meil vastav õigus oleks, sest me teame väga hästi, milleks meie oponendid tahaksid seda infot kasutada – SAPTK-d rahaliselt toetavate inimeste häbimärgistamiseks ja muul moel nende ründamiseks. Meil puudub vähimgi soov aidata vasakliberaalidel meie toetajatele solgipange krae vahele kallata.
Täiesti vale on ka Kooritsa osutus, nagu ei vastaks tõele Objektiivi kampaaniates korduvalt välja öeldud väide, et kui me ei saa portaali tegutsemiseks vajalikke eelarvelisi vahendeid kokku, siis ei saa portaal samas mahus oma tegevust jätkata.
Õnneks on SAPTK-l tõepoolest olemas teatav rahaline reserv, nagu meie majandusaasta aruannetest selgelt nähtub. Aga seda reservi oleme me teadlikult kogunud ühelt poolt võimalike majanduslike raskuste üleelamiseks, teiselt poolt aga selleks, et soetada ühel hetkel SAPTK/Objektiivi tarvis oma pind, kus oleks välja ehitatud ka korralik heli- ja videostuudio (siiani rendime pinda ja tegutseme väga amatöörlikus stuudios) ja muud meie tööks vajalikud võimalused, seal hulgas loenguruum tööks noortega, kellest kasvatada tulevasi konservatiivseid liidreid.
Algusest peale oleme teinud Objektiivi selle arvestusega, et erinevalt näiteks valimiste eelsetest teavituskampaaniatest see ei saa olla nö miinusprojekt ehk projekt, mille kulud ületavad oluliselt tulusid.
Algusest peale oleme aga teinud Objektiivi selle arvestusega, et erinevalt näiteks valimiste eelsetest teavituskampaaniatest või muudest ühekordset kulutust eeldavatest olulistest ettevõtmistest ei saa see olla nö miinusprojekt ehk projekt, mille kulud ületavad oluliselt tulusid. See tähendab, et Objektiiv kui regulaarseid kulutusi eeldav ettevõtmine saab tegutseda üksnes eeldusel, et selle tegevuse rahastamiseks laekub piisavalt Objektiivi tegevust oluliseks pidavate inimeste annetusi. Ehk kui pole piisavalt rahalist toetust, siis pole ka Objektiivi, vähemalt sellises mahus.
Tähelepanuväärne on seegi, et ultimatiivselt räägib Kooritsa läbi vasakliberaalide kadedus selle pärast, et erinevalt Eesti LGBT Ühingust, Feministeeriumist, Eesti Inimõiguste Keskusest, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust, Lastekaitse Liidust ja teistest vasakpoolsetest võltskodanikuühendustest ei ripu SAPTK/Objektiiv valitsuse nisa otsas, vaid on reaalselt iseseisev ja sõltumatu ning suudab oma tegevust tänu paljude inimeste toetusele ise rahastada. Selline olukord on meile ühemõtteliselt mitte piinlikkuse, vaid uhkuse allikaks, sest SAPTK on niisugusena Eesti ühiskonnas ainulaadne nähtus. Pole ime, et see teeb vasakliberaalidest aktivistid kadedaks ja kurjaks.
Igal juhul ei kavatse me Kooritsa ning teiste vasakliberaalsete aktivistide hammaste kiristamise ja ulgumise pärast kuidagi kühmu tõmbuda ega kaitsepositsioonile asuda. Vastupidi, selle asemel kutsun tungivalt valitsuskoalitsiooni üles vasakliberaalset propagandatööd tegevaid võltskodanikuühendusi riikliku rahastamise nisa küljest lahti raputama ja lõhkuma täiesti varjamatult seda parasiteerimise võrgustikku, mis Sorose projekti maale tooajana tuntud Avatud Eesti Fondi juhtimisel on alates 1990ndatest aastatest Eestis ja paljudes teistes riikides ühe ja sama skeemi alusel üles ehitatud, pannes vasakliberaalset ideoloogilist programmi edendavad ühingud ja aktivistid maksumaksjate rahastusele.
Piirid ühelt poolt ideoloogiliste ja poliitiliste aktivistide, teiselt poolt tellimustöid tegevate suhtekorraldajate ning kolmandalt poolt ajakirjanike vahel on lootusetult hägustunud.
Võtku vasakaktivistid ka lõpuks ise jalad alla ja püüdku ilma maksumaksjate raha oma taskusse kanaliseerimata hakkama saada, kogudes annetusi inimestelt, kes peavad nende tööd oluliseks ja soovivad seda vabatahtlikult toetada. Lõppude lõpuks ei nõua ma siin mingit tagakiusamist vaid üksnes seda, et need pseudokodanikuühendused tegutseksid SAPTK/Objektiiviga samadel alustel.
EPL/Delfi võiks aga lihtsalt oma ajakirjanduslikku küündimatust häbeneda. Asi ei ole selles, et te pole seal head ajakirjanikud. Asi pole ka selles, et te pole üldse ajakirjanikud. Asi on selles, et te olete seejuures mitte ainult ebaintelligentsed, vaid ka fundamentaalselt ebaausad inimesed, juhindudes oma kasinas arusaamises ja kõlbelises rikutuses mitte tõetaotlusest, vaid soovist luua avalikkuse silmis reaalsusest teadlikult moonutatud kuvandit ning rakendada see kuvand oma ideoloogiliste ja poliitiliste huvide teenistusse.
Kooritsa artikkel tõestab taas kord, et piirid ühelt poolt ideoloogiliste ja poliitiliste aktivistide, teiselt poolt tellimustöid tegevate suhtekorraldajate ning kolmandalt poolt ajakirjanike vahel on lootusetult hägustunud. Igal juhul on selge, et asjaolust, et keegi töötab väljaandes nimega EPL/Delfi, ei saa kuidagi järeldada, et tegu on ajakirjanikuga. Pigem vastupidi.