Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja rahastusel hullumeelset sooideoloogiat edendava Feministeeriumi artikleid sirvides võib vaid ette kujutada, millist jama aetakse alaealistele sõsarorganisatsiooni Eesti LGBT Ühingu nõustamissessioonidel ja kuidas võib see nende noore ja hapra psüühika sassi lüüa, räägib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Juba aastaid väldanud olukord, kus valitsus on sotsiaalministeeriumi enda ettekirjutuste läbi homolobi peamine tellija, toetades seda sadade tuhandete eurodega, on totaalselt absurdne.
Objektiivi raadiosaates vestlevad Markus Järvi ja Roland Tõnisson Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Seksuaaltervise Liidu konverentsist "Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides", millega üritatakse kirikutesse sisse tuua elementaarse kristliku õpetuse vastast liberalistlikku ideoloogiat.
Eesti LGBT Ühing tõlgendab maksumaksja taskust neile makstavate tegevustoetuste lõpetamist inimõiguste rikkumisena või hirmuõhkkonna loomisena.
Ühelgi inimrühmal ega nende esindusorganisatsioonil pole õigust maksumaksja rahale pelgalt sellepärast, et ta peab ennast vähemuseks ning maksumaksja raha avaliku kasutuse üle ühiskondliku debati pidamine pole kellegi demoniseerimine või inimõiguste rikkumine.
Markus Järvi ja Objektiivi toimetusega käesoleval sügisel liitunud Oto Tuul vestlevad seksuaalrevolutsiooni poolt tekitatud olukorrast, kus enda tahte vastaselt tsölibaadis elavad noored mehed ehk "intselid" on kaotanud lootuse leida endale kaaslane ning muutuvad seejärel vägivaldseks.
Viis aastat tagasi vassides vastu võetud poolik kooseluseadus polnud muud kui rahva igapäevaellu maandunud revolutsiooni rusikas, mis kuulutas sõda: lakkamatuid muutusi, millega ühiskonna alusväärtused pea peale pöörata, inimesed omavahel tülli ajada ja meie laste hingedesse haiglaseid väärarusaamu istutada, räägib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Objektiivi stuudios on Andres Raid, kellega räägime nii äsja hingusele saadetud Tallinna Televisioonist kui ka Eesti meediamaastikust laiemalt.
Sõnad nagu "sallivus", "ksenofoobia", "homofoobia", "tolerantsus" ja "demokraatia" ei olegi mõeldud selgete piiride ja määratletud sisuga mõistetena, vaid ebamääraste ja poolreligioossete tootemitena, mille eesmärgiks on tekitada modernses metslases masside teadvust suunavate üksmeele meisterdajate poolt kontrollitud tunnete laviin ning kutsuda seeläbi üles soovitud käitumine, kommenteerib Markus Järvi Lauri Vahtre suurepärast artiklit Postimehes.
