Foto: Piqsels

Energiaülemineku edukaks korraldamiseks on esmajärjekorras vaja taastada odava energia küllus, kirjutab puhaste tehnoloogiate investeerimisekspert Bela Hanratty Substacki päevikus. 

Tänase Euroopa Liidu energiakriisi tulemusel on saanud üheselt selgeks, kui ebapraktilised on ESG poliitikad. Selliste eeskirjade tõttu pole läänemaailm saanud aru, mille hiinlased jagasid ära juba oma energiaülemineku varases järgus: enne kui millestki loobuda, tuleb seda arendada. Läänemaailma ja eriti Euroopa läbikukkumine energiaturvalisuse valdkonnas on loonud naeruväärse olukorra, kus me sõltume kahtlaste haldus-, keskkonnahoiu- ning inimõiguste alase käitumisega naftariikidest, kuna uute energiaallikate kasutusele võtmine meie endi kodumaades pole lubatud. 

Samal ajal tekitab energiapuudus probleeme ja ohustab meie tulevikuplaane, sealhulgas energiaüleminekut. See põhimõtteline tõde on mingil põhjusel jäänud kõrvale aruteludest, kuidas kõige sobivamas kulude-tulude vahekorras energiaüleminek ära teha. Järgnevad punktid on maha kirjutatud energeetikaeksperdi Rob Westi taskuhäälingusaatest.     

  • Kägistav inflatsioon: kuidagi me oleme jõudnud olukorrani, kus energiale kulutatakse senise nelja protsendi asemel neliteist protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab kümneprotsendist kaotust ainult "tulede põlemas hoidmiseks". Seda raha võiks kasutada paljude muude toredate asjade, sealhulgas energiaülemineku korraldamiseks. Westi sõnul on tegemist hullema olukorraga kui 1970. aastate naftakriis:
Allikas: Thunder Said Energy taskuhääling
  • Euroopa energiakriis muutub lähiaastatel ainult hullemaks. 2023. aasta on hullem kui 2022. ja 2024. aasta mõlemist veelgi kurjemate energiamõjudega. Sellised arengud nõuavad päriselt sõjaajaga võrreldavaid pingutusi, et asjad taas joone peale saada. (Õnneks on Euroopa riigid suutnud hämmastava kiirusega rajada näiteks LNG tarneteks sobiva taristu.) Westi andmetel on tänane maailma energiadefitsiit ligikaud kaks protsenti ja eeloleva kümnendi keskpaigaks, juhul kui midagi drastilist ette ei võeta, ulatub see 10 protsendini. 
  • Keskmise energiaülemineku tarbeks vajaliku materjali nõudlus suureneb viis korda ja ainete, nagu seda on näiteks liitium, puhul veelgi enam. See nõuab omakorda tohutuid investeeringuid tootmisesse ja sellega kaasnevasse taristusse.
  • Selline tootmisvõimsuste väljaehitamine (energiaüleminek on maailma suurim ehitusprojekt) nõuab seitsme protsendi maailma energia investeerimist kõige vajaliku – päikesepaneelide, tuulegeneraatorite, akude jne tootmisesse.
  • Mõjud toidutootmisele – kaloritesse arvestatuna toodetakse aastas maailmas 25 teravatt-tunni jagu toitu, milleks on vaja sellest 10 protsendi ulatuses energiasisendit väetiste näol. Energiapuudus (eriti maagaasi nappus) toob otseselt kaasa toidu kallinemise ja teeb kõige enam kurja kõige vaesematele maailma inimestele. 
  • Energiaülemineku puhul on täiuslikkust taotlevad eesmärgid tihti kõige hea vaenlased. Need on aeglustanud kivisöe asendamist maagaasiga ja takistanud tuumaenergeetika arendamist.
  • Viimase 20 aasta jooksul on aastas ehitatud kuue gigavati jagu tuumajaamasid ja samal ajal lõpetatud viie gigavati mahus tuumajaamade tegevus. Töötavate tuumajaamade sulgemine tuleb lõpetada, et energia pakkumine hakkaks jälle kasvama. Tuumajaama eluea pikendamine maksab kilovati kohta ligi 650 dollarit, mis on võrreldes taastuvate energiaallikatega 25–50 protsendi võrra väiksem summa. See peaks tuumajaamade eluea pikendamise asetama äärmiselt loogiliste tegevuste kategooriasse, millest on aru saanud näiteks Jaapan ja USA California osariik.
  • Ukraina sõda näitab meile, et kui ühelt poolt on vajalik hoida keskkonda, siis teiselt poolt on olemas palju kohutavaid olukordi, mille vältimiseks peab midagi ära tegema.
  • Mõju tarneahelatele – energiapuudus tekitab energiaüleminekule ohtralt pudelikaelasid. Näiteks võib tuua hõbeda. Päikesepaneelide esikontaktid (front contacts) sisaldavad hõbedat, mida kulub kilovati kohta umbes 20 grammi. Hõbe on kõige stabiilsem metall ja see ei segune räniga. Tänasest maailma hõbedatoodangust kasutatakse umbes 20 protsenti päikesepaneelide tootmiseks. Selleks, et toota viis korda rohkem päikesepaneele on vaja märkimisväärselt suurendada hõbeda tootmist. Mida on vaja hõbeda tootmise suurendamiseks? Selleks on vaja imeda hõbe välja pulbriks tehtud maagist, milleks kasutatakse naatriumtsüaniidi. Naatriumtsüaniidi saadakse naatriumhüdroksiidi ja vesiniktsüaniidi reaktsiooni tulemusena. Kuidas tehakse vesiniktsüaniidi? Ammoniaagi (mida täna valmistatakse ainult maagaasist) segamisel … maagaasiga. Kus seda tehakse? Euroopas, kus hetkel valitseb maagaasi puudus. 
  • Energiasektoris valitseb risk, et fossiilkütuste osal sellest läheb energiapuuduse ajal liiga hästi. See põhjustab omavahelisi vastuolusid, tööjõuprobleeme ja hõlptulu otsimist (rent seeking). Kui nafta- ja gaasisektoril läheb hästi, seda ajal kui ülejäänud maailmal ei lähe, tekitab see ohjeldamatult pingeid ja muudab asjade ära tegemise keerulisemaks.
  • Täna peaks tähelepanu keskmes olema energia ülejäägi taastamine, milleks peaks suurendama maagaasi tootmist ja seda eelkõige sõbralikes demokraatlikes riikides, kus tootmine on väheste kadudega ja suhteliselt keskkonnasõbralik.

Toimetas Karol Kallas