Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neist kaheksas.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnased ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähised on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes osa.
Kuidas püüti sinilindu
Kui 2020. aasta talvekuudest sai kevad ja miljonid inimesed nakatusid viirusega, hakkasid üleilmsed terviseorganisatsioonid tegema koostööd rahastamisprogrammide loomise vallas. Nimetatud koostöö mängis võtmerolli valikutes, millised ravimi- ja teadusvaldkonna ettevõtted said raha.
Kahe järgmise aasta jooksul andsid neli vabaühendust (Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) kümnetele toona välja valitud organisatsioonidele sadu miljoneid dollareid. Finantsanalüüs näitab, et Gatesite Sihtasutus ja Wellcome eraldasid selle aja jooksul organisatsioonidele, mida oli kokku 18, kelle seas olid mitmed vaktsiinide-, testide- ja ravilahenduste tootjad, kokku 452 miljonit dollarit.
Samal ajal kui vabaühendused paigutasid raha Covidi süstide ja ravilahenduste arendustegevusse, koostasid need ka programme, kuidas seda kõike mööda maailma laiali jagada.
2020. aasta aprillis üllitas Gatesite Sihtasutus programmide kirjeldused, kuidas erapooletul viisil vaktsiinidoosid, testid ja ravilahendused maailma riikidesse jõuaksid.
Sihtasutuse dokumendid näitavad keskendumist ACT-A programmile, mis on akronüüm sõnadest Access to Covid-19 Tools Accelerator, ehk "ligipääs Covid-19 tööriistade kiirendile". ACT-Ad nimetati algselt "rakkerühmaks", mille eesmärgiks oli "toetada tõhusate ja odavate Covidi tööriistade kiirkorras ning õiglast tarnimist", näitavad Sihtasutuse dokumendid. Algatus, mille kujundamise juures mängisid olulist osa Gavi ja CEPI, pidi olema lahenduseks, kuidas tagada keskmise ja madala sissetulekuga riikidele ligipääs "elusid päästvatele" vaktsiinidele ning ravimitele.
Endise USA kõrge terviseametniku ja ühe WHO maailmatervise valdkonna töötajaga tehtud intervjuudest said ajakirjanikud teada, et Gatesite Sihtasutus, Wellcome, CEPI, Gavi ja veel mõned organisatsioonid pakkusid ühel hetkel välja võimaluse, et hakkavad ise konsortsiumit juhtima.
Kuid WHO esindajad jäid endale kindlaks ja nõudsid, et kiirendi alluks neile, mis omakorda tekitas muret, et selle tegevus upub bürokraatiasse, kirjeldavad olukorda ACT-At käivitanud inimesed. Kuigi näiliselt juhtis kiirendit WHO, mängisid kõnealused neli vabaühendust olulist rolli selle igapäevases tegevuses. ACT-A juhtimisse olid lisaks kaasatud Unitaid, UNICEF ja Maailmapank.
Samas neli organisatsiooni ei nõustu süüdistusega, nagu need oleksid tahtnud juhtida programmi ilma WHOga arvestamata. Gatesite Sihtasutus väitis, et "nad mitte kunagi ei soovinud konsortsiumi ise juhtida". Samamoodi kinnitas CEPI, et "WHO oli olulise partnerina alati kaasatud".
Sihtasutuse esindajad osutavad lisaks ühele varasele dokumendile, milles kirjeldatakse COVAXi loomise kava. COVAX on täna madala sissetulekuga riikides vaktsiinide jaotamise algatus, mida suunab Gavi. Lõpuks sai COVAXist ACT-A osa ja see on kiirendi "vaktsiinisammas".
Gavi kõneisiku sõnul sündis COVAXi loomise algne idee 2020. aasta jaanuaris Gavi ja CEPI juhtide arutelude käigus.
Gatesite Sihtasutuse COVAXi loomise kava jõudis lühikese aja jooksul Ameerika Ühendriikide terviseametnike kätte, kes andsid sellest omakorda ülevaate terviseminister Alex Azarile.
Nimetatud kavas nähti ette, et vaktsiinid saadakse valmis ja neid hakatakse jagama rekordkiirusel (programmi kirjeldati sõnaga: moonshot; tähistab Kuu peale lendamise sarnaseid ulmelisi ettevõtmisi või eesti keeles pigem "sinilinnu püüdmist").
Kuid see algatus liikus edasi vaevaliselt.
ACT-A loomise juures olnud kolme inimese sõnul nägi konsortsium esimeste kuude jooksul peale kiirendi loomist vaeva selge struktuuri välja mõtlemisega, kus oleks minimaalselt bürokraatiat ja ideedel lubataks vabalt lennata.
Rohujuuretasandi kodanikuühendused, kes ACT-A algatuse loomist kõrvalt vaatasid, ei olnud olukorraga üldse rahul. Nende kodanikuühenduste delegatsioonide liikmed kirjutasid ACT-A juhtorganisatsioonidele 2020. aasta juunis kirja, milles nõudsid, et kodanikuühiskonna esindajad kaasataks konsortsiumi otsuste tegemise protsessi.
"Liiga tihti küsitakse kodanikuühiskonnalt ja kogukondadelt nende arvamust siis kui selleks on juba hilja. Selle tulemusena kaotavad algatused juurutamise, nõudluse loomise, sooliste perspektiivide ja käivitamise küsimuste juures väärtusliku kaemuse," nenditakse kirjas.
COVAX, mis on ACT-A vaktsiinisammas, ei kaasanud kodanikuühiskonna esindajaid – inimesi, kes esindavad laiemat kogukondade ringi – ametlikult enda tegevusse kuni 2020. aasta oktoobrini, mis oli kuid hiljem kui see asutati.
Ühe Euroopa Liidu ametniku sõnul ei olnud ACT-A varastel päevadel organisatsioonid, mis selle asutasid, oma otsuste langetamise juures läbipaistvad. Kuigi nelja vabaühenduse- ja Euroopa Liidu esindajad suhtlesid peaaegu iga päev, siis Liidu ametnikega olulisi küsimusi ja otsuseid ei arutatud. Samuti ei täpsustatud, kuidas ja kuhu täpselt kulutatakse riikide antud raha.
"Nad said meeletus koguses raha ja nad oleksid pidanud olema raha kasutamise osas läbipaistvamad," osutas ametnik.
ACT-A esindaja ei ole nõus väitega, et konsortsium ei olnud otsuste langetamise juures läbipaistev. Ta osutas ACT-A ilmavõrgulehele, kus on kirjeldatud, kuidas kiirendi langetab töörühmade ja nõukogude, kuhu kuuluvad valitsuste liikmed ning kodanikuühiskonna esindajad, abil oma otsuseid. Ometigi väidavad USA ja Euroopa Liidu ametnikud, nagu ka paljud rahvusvahelises tervisevaldkonnas tegutsevad inimesed, et ACT-A struktuur ja viis, kuidas seda täpselt rahastatakse, jääb neile arusaamatuks.
WHO, mis nime poolest kiirendit juhtis, poole pealt selgitatakse, et see oli eesmärgipärane, et ACT-A konsortsiumile ei määratud kindlat juhti.
Global Fundi juht Peter Sands kaitseb samuti ACT-A ülesehitust. "Inimesed osutasid probleemile, nagu ACT-At keegi ei juhiks. See ei ole ülesehituse eksitus. See loodi teadlikult koostööl põhineva juhtimismudeli järele. Me saime aru, et üks organisatsioon, mida juhitakse keskselt ja mis ütleb kõigile, mida need peavad tegema, ei toimi," selgitab Sands.
Bruce Aylward, kes oli WHO poolne ACT-A tegevuse koordinaator, nimetab selle struktuuri "suureks õnnestumiseks", lisades, et see oli teadlik otsus kui kiirendisse kaasatud osalistele anti enda eelarved, need võisid koostada enda tegevusprogramme ja suhelda otse annetajatega, mille kõige eesmärgiks oli "raha laiali jagamine nii kiiresti kui võimalik".
Kuid raha ACT-Asse ja selle osaliste programmidesse ei saadud piisavalt kiiresti, et saaks "elusid päästvaid" Covidi tööriistu tarnida keskmise- ja madala sissetulekuga riikidesse.
Lahing süsteemide loomise nimel, kuidas viia vaktsiinidoosid ja ravivõimalused neid vajavatesse maadesse, alles algas. Läks ligi aasta, enne kui suudeti veenda rikaste lääneriikide valitsusi, et need panustaksid [vaktsiinide jagamisse] märkimisväärselt rohkem raha.
2020. aasta kevadel ja suvel kuhjasid maailma terviseorganisatsioonid raha vaktsiinide arendusse.
Juulis teatas CEPI, et annetab Hiina Rahvavabariigi ravimiettevõttele Clover Biopharmaceuticals 66 miljonit dollarit, et see saaks viia läbi vaktsiinide kliinilised katsetused. CEPI, Wellcome ja Gatesite Sihtasutus andis 449 miljonit dollarit Oxfordi Ülikoolile, et see saaks koos partneritega vaktsiine [millest sai AstraZeneca Covid-19 vaktsiin] arendada. Wellcome andis 2,4 miljonit dollarit Lõuna-Aafrika Wits Health Consortiumile, mis tegeles Covidi tuvastamise ja jälgimise lahenduste väljatöötamisega.
Samal ajal seisid CEPI ja teised organisatsioonid silmitsi nende oma nõukogude liikmete ja maailma tervisekogukonna küsimustega, kuidas madala sissetulekuga riigid saavad õiglase osa nende heategevuse annetustest. Küsimuseks oli, kuidas suudab organisatsioon koos oma partneritega veenda rikkaid lääneriike, et need aitaksid madala sissetulekuga riikides elavaid inimesi? Kuid liisk paistis olevat langenud: eelmiste nakkushaiguste puhangute ajal jõudsid testid, vaktsiinid ja ravilahendused arengumaadesse viimasena. Organisatsioonide nõukogude liikmed avaldasid muret, et vaktsiinitootjatega sõlmiti lepingud ilma tagamata, et nende toodangule oleks õiglane ligipääs ja need järgiksid kindlaid varustusreegleid. Sellised õiglase varustamise reeglid kehtestati alles hiljem, näitab CEPI vaktsiinilepingute analüüs. Viidatud ülevaates leiti, et kuigi CEPI "oli jõuliselt pühendunud õiglasele ligipääsule", iseloomustati nende lepinguid kui "partnerite vahel valitses kõrge usaldusmäär" ja kasutati sõnu, nagu "mõistlik" ja "parimad jõupingutused".
CEPI kõneisik kaitseb viidatud algselt sõlmitud lepinguid, milles ei olnud tagatud õiglast ligipääsu vaktsiinidele, et seda tehti eesmärgiga "vabastada väiksemad rahasummad, mille eest sai vaktsiinide arendustegevusega kiiresti edasi liikuda, mida oli vaja põhjusel, et maailm seisis silmitsi tervisekriisiga".
"See juhtus ajal kui ei olnud olemas turvalisi ja tõhusaid vaktsiine ning kui kiirus oli väga oluline," jätkas kõneisik. Gavi tegevjuht Seth Berkley rääkis, kuidas ta oli pandeemia alguses mures, millisel määral Lääne valitsused rahastavad tegevust, mille peamiseks eesmärgiks on madala- ja keskmise sissetulekuga riikide huvide teenimine. Nii Gavit kui COVAXi kritiseeritakse maailma terviseekspertide poolt, et need ei arvestanud kohe sellise reaalsusega ja ei üritanud otsida muid lahendusi.
"Kui sai selgeks, et nimetatud haigus hakkab levima, siis Richard [Hatchett] ja mina istusime maha ja tõdesime, et me teame, mis juhtus viimase seagripi pandeemia ajal, kui rikkad riigid ostsid kokku kõik vaktsiinidoosid … jätmata midagi arengumaadele ning kuidas seekord me peame tegema midagi teistmoodi. Kui mina ja Richard pidasime seda koosolekut, siis sama tänava teises otsas teatas president Donald Trump, et probleemi ei ole ja Covid läheb kiiresti mööda. Seega me ujusime natuke vastuvoolu. Meil ei olnud raha," rääkis Berkley.
Maailma rahvatervise eest seisjad olid samuti mures, et ei tehta piisavalt palju selle nimel, et madala sissetulekuga riikidel oleks ligipääs "elusid päästvatele" ravimitele ja süstidele. Nende sõnul oleks ravimitootjad ja nende toodete rahastajad pidanud tegema rohkem, et vaktsiinidele oleks parem ligipääs ja rõhutasid eraldi, et seda oleks pidanud tegema eelkõige intellektuaalse omandi jagamise kaudu.
2020. aasta mais avaldas WHO pöördumise, milles kutsus ravimitööstust, valitsusi ja maailma terviseüldsust üles "teadmisi ja intellektuaalset omandit ühte patta panema".
Piirideta arstid toetasid nimetatud algatust. "Sellise teabe jagamine annaks suuremale arvule ravimiettevõtetele võimaluse kiiresti toota Covid-19 vastu võitlemise meditsiinilisi tööriistu ja tagada, et inimesed pääsevad neile ligi," osutas organisatsiooni avaldus.
Gatesite Sihtasutus väidab oma kodulehel, et kui see annab millegi jaoks raha, kaasneb sellega nõudmine, et järgitaks üleilmse ligipääsu nõudmisi. Seega on tegemist meetmetega, mis peavad tagama, et vaktsiinidoosid oleksid madala hinnaga kättesaadavad võimalkult suurele hulgale soovijatele. Samas pandeemia ajal oli Sihtasutus avalikult intellektuaalse omandi jagamise vastu leides, et sellest pole kiirkorras vaktsiinide arendamise juures abi.
Ühel juhul paistab, et Gatesite Sihtasutus mõjutas vaktsiiniarendajat tegema vaktsiinitootmise kiirkorras suurendamise eesmärgil koostööd konkreetse ettevõttega. Sellise mõjutustegevuse tulemusena sõlmis Oxfordi ülikool, mida Sihtasutus on pikalt rahastanud, vaktsiini tootmise kokkuleppe ainult AstraZenecaga ja seda hoolimata Ülikooli enda reeglitest, mis näevad ette, et ravimiettevõtetega sõlmitud lepingud ei tohi olla teisi osalisi välistavad (eksklusiivsed) ja ravimite litsentse peab jagama tasuta.
Oxfordi ülikool andis lepinguga oma vaktsiini tootmise ainuõiguse siiski AstraZenecale, kuigi selle vastu olid seda arendavad teadlased.
"[Bill Gates] pööras pea peale Oxfordi seisukoha, et litsentsid peavad olema avatud. Ta suhtles riigijuhtidega. Tema mõju CEPIs ja Gavis oli määratu," kirjeldas olukorda James Love, kes on vabaühenduse Knowledge Ecology International (rahvusvaheline teadmisteökoloogia) juht, mis on 2000ndatel geneerilisi HIV ravimeid puudutavate läbirääkimiste juures keskset rolli mänginud organisatsioon. Gatesite Sihtasutus vaidleb sellisele süüdistusele vastu ja väidab, et see ei öelnud Oxfordi Ülikoolile, et viimane peab AstraZenecaga sõlmima ainulepingu ning kinnitas, et Sihtasutusel polnud läbirääkimiste juures mingit rolli. CEPI kõneisik teatas, et nende "intellektuaalse omandi poliitika ja lähenemine on sõltumatud".
"Me arutasime Oxfordi Ülikooliga, kui oluline on rahvusvahelise ettevõtte kaasamine eesmärgil, et teadlastel oleks kasutada kõik vajalikud võimekused ja vahendid, mida on vaja nende vaktsiinikandidaadi maailma toomiseks," selgitas Sihtasutuse globaalse tervuseprogrammi juht Trevor Mundel.
Varsti peale Oxfordi Ülikooli ja ravimiettevõtte vahelise lepingu sõlmimist teatasid CEPI ja Gavi, et kavatsevad anda AstraZenecale 300 miljoni vaktsiinidoosi COVAXile hankimise heaks 750 miljonit dollarit. AstraZeneca avalikustas lisaks lepingu sõlmimise vaktsiinitootja Serum Institute of Indiaga – ettevõttega, mis on Gatesite Sihtasutuselt varem saanud märkimisväärses koguses raha –, et see toodaks miljard doosi vaktsiini madala- ja keskmise sissetulekuga riikide jaoks.
Gavi käivitas 2020. aasta juunis COVAXi lahenduse (COVAX Facility), mis on projekt, mille ülesandeks on koondada vaktsiinidooside hanked ühte kohta, mille tulemusena COVAX saaks neid odava hinnaga müüa madala- ning keskmise sissetulekuga riikidele. Samuti sõlmiti lahenduse raames ühed esimestest maailma vaktsiiniostu lepingutest, sealhulgas Pfizeriga.
Toimetas Karol Kallas