Euroopa Parlamendi saal Brüsselis. Foto: Scanpix

Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi saadikud pooldavad nõndanimetatud "vihakõne" karistamist vanglakaristusega.

Vihakõneseaduste vastu on ainult EKRE Europarlamendi saadik Jaak Madison ja Isamaa esindaja Europarlamendis Riho Terras, kirjutab päevaleht Postimees.

Tartu Ülikooli Euroopa Õiguse dotsendi Garri Ginteri sõnul Eestil sõnavabaduse lämmatamisest pääsu ei ole: "Eesti nõuete puhul peab seal olema mingi reaalne oht. Minu õiguslik ja isiklik arvamus lähevad lahku. Ma arvan, et meie seadus sellisel kujul on mõistlik, aga ELi õiguse mõttes on meil tõesti rikkumine," rääkis Ginter. 

Ginter lisas, et "vihakõne" kriminaaliseerimisest pole meil pääsu, sest Euroopa Liidu õigus nõuab seda ja kui midagi on selles vabariikide liidus kokku lepitud, siis tuleb see seadus ka vastu võtta.

Eestis on vaenu õhutamine ehk vihakuriteod ära märgitud karistusseadustiku 151. paragrahvis. Viimase kolme aasta jooksul pole Eestis registreeritud ühtegi nimetatud paragrahvi alusel menetletud kuritegu.

EKRE europarlamendi saadik Madison kommenteeris eesti suurimas päevalehes avaldatud uudist Facebookis järgmiselt: "Tänases Postimehes on armas lugu vihakõnest ehk sellest, mida arvavad Eesti eurosaadikud. Tervelt seitsmest saadikust viis on ilusti kulpi löömas Euroopa Liidule ja nõuavad, et Eesti karmistaks "vihakõne" karistusi ja võtaks kiiresti üle direktiivid. Kahjuks ei suuda ükski neist viiest eurosaadikust ära selgitada, et mis siis lõpuks on vihakõne? Kas see, kui ma ütlen, et mulle ei meeldi islam, on lõpuks vihakõne? Tõenäoliselt jah, kui vaatame Soomes toimuvat, kus ainult Piibli tsiteerimise eest antakse kohtu alla endiseid siseministreid. Millal on riigil või Euroopa Liidu õigus mulle öelda, et nüüd on sõnavabaduse piir ületatud? Kas siis, kui ütlen, et paljud eurosaadikud ja Euroopa Liidu juhtpoliitikud on vaimust vaesed? Äkki see ongi juba vihakõne?"

"Elame jubedal ajastul, kus enda heaolu ja mugavuse nimel joostakse kaasa kõikide võimalike idiootsustega. Tasub märkida, et lisaks minule ei toeta seda totrust Riho Terras," jätkas EKRE saadik.

Üheksateistkümnenda sajandi Suurbritannia filosoof ja majandusteadlane John Stuart Mill kirjutab 1859. aastal avaldatud raamatus "Vabadusest" (On Liberty):

"Arvamuse väljendamise vaigistamise eriline kurjus seisneb selles, et see on kuritegu inimrassi vastu. See on vaen nii tulevaste põlvede kui täna elavate inimeste vastu. Nende vastu, kes mingi arvamusega nõus ei ole ja veel rohkem nende vastu, kes seda õigeks peavad. Kui antud arvamus on õige, hoitakse sellega ära võimalus vahetada vigased arusaamised korrektsete vastu. Kui see on vale, kaotatakse arvamuste vaigistamisega pea sama palju ehk selgem arusaamine tõest ja eksimusega kokku põrgates saavutatav elavam tõe väljendus." (Toimetaja tõlge algversioonist.)

Inglise keeleruumi ilmselt kaasaja üks kuulsamaid filosoofe Sir Roger Scruton avaldas 2015. aastal Ühendkuningriigi rahvusringhäälingu BBC portaalis arvamusloo "Miks me peame kaitsma õigust inimesi solvata". 

Oma noorusajast rääkides kirjutas Scruton: "Me uskusime, et seadus kaitseb hereetikuid, dissidente ja kahtlejaid igasuguse karistuse eest, millega neid tahetakse alla suruda või vaigistada. Seda ainsamal põhjusel, et tõde ja diskussioon on pühad ning neid peab kaitsma inimeste eest, kes neid lämmatada tahavad."

Kirjeldades olukorda kuhu Ühendkuningriik tänaseks on jõudnud, jätkas filosoof: "Kui keegi kedagi solvab, siis kas see on põhjus tema kuriteos süüdi mõistmiseks? Vanasti arvasid terve mõistusega inglased, et õige viis solvavatele sõnadele vastata on neid eirata või solvajat noomida. Kui seaduste poole üldse pöörduti, siis seadus pidi kaitsma solvajat mitte solvujat. Täna paistab, et kõik on vastupidi."

"Sõnavabadus pole meie ümber suurenevate pingete põhjus vaid ainus võimalik nimetatud murede lahendus," tõdes Scruton.

Vahetult enne oma surma sattus Scruton pahatahtlikult üles köetud "islamofoobia" skandaali keskmesse, kuna ta nentis üldteada fakti, et sõna "islamofoobia" on islamistliku moslemi vennaskonna välja mõeldud kontseptsioon, mille eesmärgiks on lämmatada lääne inimeste kriitika moslemite suhtes kui need näiteks abielluvad lastega, kehtestavad Euroopa linnades šaria seaduseid või tahavad valgeid tütarlapsi vägistada

Eesti rahandusminister ja siseminister on lubanud vihakõne karmistamise nõudest keelduda.

Toimetas Karol Kallas