USA luurejuht Avril Haines. Foto: Scanpix

USA Esindajatekoja luurekomitee vabariiklased süüdistavad luureagentuure ebaseaduslikus sisepoliitikasse sekkumises, kirjutab ajakirjanik Glenn Greenwald Substackis. Tegu on järjekordse näitega CIA ja teiste luureorganisatsioonide käitumisest, mis ületab nende ametlikke võimupiire.

Eelmisel nädalal avalikustati USA luurejuhi raport “Kodumaine vägivaldne ekstremism on 2021. aastal suurenenud oht”. Raportis nähakse suurenenud julgeolekuohuna peamiselt väidetavaid parempoolseid ekstremiste, samas aga ka vasakpoolseid organisatsioone, nagu Antifa, radikaalsed loomaõiguslased jne. Näiteks on ekstremistidena välja toodud nii radikaalsed abordipooldajad kui ka -vastased.

Probleem on aga selles, et raporti valmimisse panustasid ka USA välisluureagentuurid, kel on sisepoliitikasse sekkumine rangelt keelatud – näiteks on autorite hulgas Luure Keskagentuur (CIA) ja sõjaväeluure DIA. Luurekomitee vabariiklased saatsid seepeale USA uuele luurejuhile Avril Hainesile protestikirja. “/…/ tunneme muret, et luurekogukonna liikmed ületasid seda raportit luues oma võimupiire,” kirjutasid vabariiklased. Nende sõnul peaks luureorganisatsioonide roll piirduma sisemaiste ekstremistide võimaliku välisriikide poolse mõjutamise, juhendamise või rahastamise uurimisega. Kui mingit välismõjutamist näha pole, tuleb luurajatel asjast eemale hoida.

Luurajaid ei suudeta vaos hoida

Greenwald juhib tähelepanu, et CIA asutamisel 1947. aastal keelas president Truman agentuuril USA kodanike järel luuramise, kuna kartis, et agentuur asuks sisepoliitikasse sekkuma. CIA on aga keeldu korduvalt rikkunud – näiteks infiltreerudes 1960ndatel erinevatesse kodumaiste aktivistide gruppidesse. Nn “sõda terroriga” tõi kaasa mitme uue agentuuri loomise, nagu Sisejulgeolekuministeerium (DHS), mis USA kodanike valimatut jälgimist veelgi suurendasid. Nii on kasvanud ka luurajate võime sisepoliitikat mõjutada.

2002. aastal alustas CIA oma kodumaise tegevuse laiendamist, saates oma agendid Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) terrorismivastaste üksuste juurde kümnetes USA linnades. Toonane FBI juht Robert Mueller (kes hiljem vedas Trumpi-vastast nn Vene-sidemete uurimist – toim.) märkis, et sellise koostöö raames saab CIA käituda mõnevõrra nagu brittide MI5, kel on õigus siseriiklikult luurata.

Järgnevatel aastatel motiveeris Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) töötajaid William Binneyt ning Edward Snowdenit vilepuhujateks hakkama just see, kuidas jälgimisaparaat oli USA kodanike vastu pööratud. “Üks kõige häirivamaid asju Vene-sidemete vandenõuteooria juures oli minu jaoks see, kuidas see algatati CIA ja teiste agentuuride poolt, kes levitasid seda sooviga esiteks mõjutada 2016. aasta valimisi ning seejärel takistada seaduslikult valitud presidendi tööd,” tõdeb Greenwald. Ta märgib, et vahetult enne Trumpi ametissenimetamist hoiatas demokraadist senaator Chuck Schumer ühes telesaates Trumpi, et CIA hävitab ta presidentuuri, kui ta neile vastandumist ei lõpeta.

Greenwaldi sõnul on meeldiv näha, et vabariiklased on viimaks asunud üles näitama tõsist muret luurajate tegevuse suhtes. Seejuures on paljud allakirjutanutest ise varem CIA ja teiste agentuuride volituste laiendamist toetanud.

Greenwald märgib, et demokraadid, kes tahavad omaenda kodanike vastu käivitada uut “sõda terroriga”, ei ole kordagi suutnud selgitada, miks on kuritegevusega võitlemiseks vaja uut “siseterrorismi seadust”.

Toimetas Jaanus Vogelberg