Hiina president Xi Jinping Foto: Scanpix

Alates 1. detsembrist käib Hiina Rahvavabariigis uue mobiil- ja andmeside teenuste lepinguga kohustuslikus korras kaasas näo detailne skaneerimine.

Hiina Rahvavabariigis on üle kaheksasaja viiekümne nelja miljoni mobiilse andmeside kasutaja ja riik näeb tublisti vaeva kontrollimisega, kes millega ilmavõrgus tegeleb, vahendab Quartz.

Uue seaduse kehtestas Hiina tööstus- ja informatsioonitehnoloogia ministeerium. Ministeeriumi sõnul on inimeste nägude kohustusliku skaneerimise eesmärgiks "tagada küberruumis kodanike õigused ja kaitsta nende huvisid" ning võidelda internetipettustega. Koos näotuvastusskaneeringuga keelatakse ära oma numbri teistele isikutele edasiandmine ja kodanikel soovitatakse kontrollida, kas keegi ei ole ilma nende teadmata nende nimele mõnda lisamobiilinumbrit registreerinud.

Kui enamuses riikides on mobiilsidelepingu sõlmimise juures vaja esitada mõni dokument, siis näotuvastuskohustus on esimene omataoline.

Tegemist on järjekordse näitega Hiina RV valitsuse püüdest kasutada tehnoloogiat inimeste kontrollimiseks. Massandmetöötlust kasutatakse riigi poolt näiteks liikluseeskirja rikkujate tabamiseks, kurjategijate püüdmiseks kontsertidel ja sotsiaalseks profileerimiseks.

Vastavalt heale või halvale käitumisele jagatakse inimestele riigi ja kaaskodanike poolt punkte ning vales kohas üle tee minemise eest võib näiteks kaotada mõneks ajaks õiguse sõita kiirrongiga. Teistes maailma riikides on nii kaugele minemisest seni hoidutud, kuna totaalne jälgimine vastandub inimeste privaatsusele ja inimõigustele.

Uus seadus on 2013. aastal kehtestatud pärisnimega mobiilinumbri registreerimise kohustuse edasiarendus. Skaneeritud nägu võrreldakse riigi andmebaasis oleva isikutunnistuse pildiga. Tänase päeva seisuga on ministeeriumi kinnitusel kõik riigi mobiilikasutajad registreeritud oma õige nimega.

Detsembris kehtima hakkavate reeglite taustaks on Hiina presidendi Xi Jinpingi idee riigi "küberiseseisvusest" ja teistel riikidel palutakse suhtuda "mõistvalt" sellesse, kuidas riik oma interentiilma haldab. Hiina on näiteks kinni keeranud ligipääsu Facebookile ja Twitterile ning tsenseerib isegi inimeselt inimesele sõnumivahetust.

Toimetas Karol Kallas