Neljapäeval, 13. detsembril võttis Iiri senat vastu eelnõu valikabordi legaliseerimiseks. Sündimata laste tapmise poolt hääletas 27 senaatorit, vastu oli aga kõigest viis. Pärast allkirjastamist Iirimaa presidendi poolt saab sellest seadus, mis lubab tappa kuni 12 nädala vanuseid sündimata lapsi, vahendab LifeSiteNews.
Pärast tänavu kevadel Iirimaal aset leidnud abordireferendumit, mille tulemusena rööviti sündimata lastelt põhiseaduslik õigus elule, arutas Iiri senat neljapäeval üheksa tundi raseduse katkestamise reguleerimise eelnõu üle, enne kui see 27 senaatori poolthäälega vastu võeti. Eelnõu vastu hääletas vaid viis senaatorit ning hääletamata jätsid 28 kuuekümne kohalise senati liikmetest. Iiri senat oli viimane parlamendikoda, mis pidi eelnõu heaks kiitma. Pärast allkirjastamist Iirimaa presidendi Michael D. Higginsi poolt saab sellest seadus, mis legaliseerib valikabordi.
Uus abordiseadus lubab valikabordi teel emaüsas tappa kuni 12 nädala vanuseid sündimata lapsi. Kui arstid leiavad, et laps kujutab endast ohtu ema "füüsilisele või vaimsele tervisele", siis on lubatud sündimata last tappa ka kuni "elujõulisuse" saavutamiseni, mille all mõistetakse "raseduse punkti, mil loode on arsti mõistliku hinnangu kohaselt võimeline jääma ellu väljaspool emakat ilma erakorralisi elusäilitavaid meetmeid rakendamata." Sündimata lapse tapmiseks puudub aga vanuseline piirang, kui tal esineb väärareng, mis võib viia lapse loomuliku surmani 28 päeva jooksul pärast sündi.
Tervishoiuminister tervitas senati otsust
Iirimaa tervishoiuminister Simon Harris, kes lükkas tagasi kõik 63 eelnõu muudatusettepanekut, väljendas senati otsuse üle heameelt ning nimetas eelnõu vastuvõtmist "ajalooliseks hetkeks." Harris väljendas Twitteri kaudu arvamust, et uus seadus aitab lõpetada abordiga kaasnevat üksindustunnet ja häbimärgistamist Iiri naiste jaoks:
"Kõigest 200 päeva eest hääletasite teie, iiri rahvas, põhiseaduse 8. paranduse [mis tagas sündimata lastele teistega võrdse eluõiguse – toim] tühistamise poolt, et meil oleks võimalik naiste eest kaastundlikult hoolitseda. Täna võtsime me vastu seadusi, et muuta see tegelikkuseks. See oli hääletus, mis lõpetab üksildased reisid [Inglismaale või Šotimaale abordi sooritamiseks – toim], lõpetab häbimärgistamise ning toetab naiste valikuid meie enda maal."
Just over 200 days ago, you, the people of Ireland voted to repeal the 8th so we could care for women with compassion. Today we have passed the law to make this a reality. A vote to end lonely journeys, end the stigma and support women's choices in our own country
— Simon Harris TD (@SimonHarrisTD) December 13, 2018
Varasemalt on Harris teatanud, et riik hakkab osutama aborte "tasuta tervishoiuteenusena" – mis tähendab, et sündimata laste elusid hakatakse hävitama ja naiste tervist kahjustama maksumaksjate kulul:
"Jah, minu kavatsuseks on, et see teenus [abort] oleks tasuta. Ma olen algusest peale öelnud, et ma ei taha, et selle hind oleks takistuseks, sest kui hind muutub takistuseks, siis satume olukorda, kus võib juhtuda kaks asja: tekivad abordikliinikud või inimesed jätkavad reisimist [et sooritada abort naaberriigis]. Ma tahan, et seda [aborditeenust] osutataks osana meie tervishoiusüsteemist, meie rahvatervise süsteemist ja meie esmatasandi tervishoiusüsteemist."
Tervishoiutöötajate vastuseis
Kuigi tervishoiuminister on äsja vastu võetud seaduseelnõule juba oma toetust avaldanud, ei kiida seda heaks aga paljud Iiri tervishoiutöötajad, kes on protesteerinud eelnõu sätte vastu, mis sunnib neid minema vastuollu oma südametunnistuse ja/või usuliste tõekspidamistega. Kuigi selle eelnõu kohaselt ei ole tervishoiutöötajad kohustatud küll ise abortide sooritamises osalema, tuleb neil aborti sooviv naine siiski "esimesel võimalusel" suunata edasi tervishoiutöötajate "hoolde", kes aitaksid tal rasedust katkestada.
Viissada abordivastast meditsiiniõde ja ämmaemandat on kutsunud Harrist küll endaga kohtuma, et selgitada talle enda muresid, kuid seni tulutult. Nende sõnul "ignoreeriti neid järjepidevalt, samal ajal kui seda äärmuslikku eelnõud üritati kiiruga läbi suruda, hoolimata sünnitusarstide hoiatustest selle ohtude kohta." Oma petitsioonis annavad nad aga selgelt mõista, et ei kavatse mingil juhul abortide sooritamises osaleda:
"Me austame ja kaitseme inimelu väärikust selle igas staadiumis ning kanname vastutust selle eest, et teha rasedate naiste ja nende sündimata laste elu ja tervise kaitseks kõik võimalikud ja põhjendatud pingutused. Meie kui meditsiiniõdede ja ämmaemandate jaoks on moraalselt vastuvõetamatu ja südametunnistuse jaoks mõeldamatu osaleda raseduse katkestamises … meditsiinilise protseduurina, mis on mõeldud loote elu lõpetamiseks, olles olemuslikult elu teenistuses."
Oma neljapäevases avalduses rõhutasid nad taaskord, et "valisid oma ameti selleks, et elusid päästa, mitte neid hävitada":
"Me jätkame oma patsientide eest hoolitsemist kaastundlikul ja pühendunud viisil, kuid me ei võta osa meditsiinilistest protseduuridest, mille eesmärgiks on 'loote' elu lõpetamine, kuna see oleks moraalselt vastuvõetamatu ning läheks vastuollu meie usuga elu pühadusse."
Toimetas Martin Vaher
Fookuses: ka Iirimaa alistus sündimata laste tapmise seadustamise survele