Toomas Hendrik Ilves Euroopa parlamendis, 2. veebruar 2016. Foto: Frederick Florin, AFP/Scanpix

Oma ametiaja viimases vabariigi aastapäeva kõnes manitses president Toomas Hendrik Ilves põgenikke vastu võtma ja avaldas nördimust, et valitsus on kooseluseaduse rakendamisel takerdudes "vajalikud otsused tegemata" jätnud.

Ilves alustas tõdemusest, et maailm, Euroopa ja Eesti on taas jõudnud suurte muutuste lävele.

"Viimase aasta vältel oleme ilmselt kõik tajunud Eestis uusi muresid, uusi hirme ja kasvavaid pingeid. Selle kõige alla on kirjutatud meie põhiküsimused: mis saab meist, mis saab Eestist, mis saab Euroopast?" küsis Ilves.

Kui me pole solidaarsed, jääme ilma ELi rahast ja NATO kaitsest?

Nn pagulastest rääkides väljendas Ilves kartust, "et praegune pagulaskriis võib viia Euroopa Liidu – Eesti turvalisuse ja julgeoleku ühe samba – lagunemiseni."

"Äsja hoiatas Itaalia peaminister avalikult, et need Ida-Euroopa riigid, kes ei aita pagulaskriisi lahendamisele kaasa, riskivad Euroopa Liidu struktuurifondi toetuste vähendamisega. See pole tühine ähvardus, sest kuluaarivestlustes on sama teema samas võtmes üles võtnud ka teised riigid. Need riigid, kelle sissemaksetest struktuurifondid koosnevadki," kõneles Ilves ja jätkas:

"Samuti NATO puhul. Kui Itaalia ja Saksamaa tagavad ja maksavad solidaarsusest kinni meie suveräänse õhuruumi puhtuse, siis põhjusega mõõdavad nad Eesti tegevust ka seal, kus me ise võiksime ja peaksime solidaarsed olema."

"Enesekesksust ja teiste muredega mittearvestamist peetakse väikluseks. Kui oleme väiklased, siis oleme väiksemad. Kui oleme väiksemad, läheme vähem korda neile, kes me vabadust aitavad kaitsta. Sestap peame olema suuremad. Hingelt suuremad," manitses Ilves.

Kooseluseadus tuleb rakendada!

Eesti sisepoliitikast rääkides väljendas Ilves rahulolematust sellega, et valitsus ei ole ikka veel suutnud läbi suruda kooseluseaduse rakendamist, vaid on jätnud "vajalikud otsused tegemata".

"Seepärast olen ka mures kõigi nende tundide pärast, mida raisatakse juba teist aastat vaidluste peale, kuidas kaks täiskasvanud inimest oma eraelu korraldama peaksid või tohiksid. Nii ju ei jäägi aega, et arutleda palgavaesuse, hariduse tuleviku, Eesti maksusüsteemi, teadusesse ja arendusse investeerimise üle ning Eestile hädavajalike Euroopa Liidu poliitikate üle," ütles Ilves.

Alles kahe päeva eest avaldatud värske uuringu tulemustest selgus, et 60 protsenti Eesti Vabariigi kodanikest on vastu samasooliste paaride õigusele registreerida oma kooselu ning võrreldes möödunud sügisega on vastuseis isegi kasvanud.

Avatud Eesti vs konserveeritud Eesti

Viimaks avaldas Ilves oma viimases aastapäevakõnes presidendina toetust nn avatud Eestile.

"Hea Eesti rahvas, me oleme olnud tublid. Igaüks me enam kui miljonist. Tänasel pidupäeval tasuks igaühel meist esitada endale küsimus ja sellele mõttes vastata: kas konserveerime end või avame? Kas oleme kartlikud või julged?" küsis Ilves.

"Avatus teeb Eesti suuremaks, väiklus väiksemaks. Meie ei ole väikesed. Meie saame suureks olemisega hakkama. Me tuleme toime. Me jääme püsima. Peaasi, et me ei karda, ei löö endas kahtlema ega klammerdu minevikku. Valiku julguse ja hirmu, suuruse ja väiksuse, tuleviku ja mineviku vahel langetame vaid meie ise," kõneles Ilves.

Reaktsioone Ilvese kõnele

Portaalis Delfi kommenteeris presidendi kõnet opositsioonilise Keskerakonna liige Oudekki Loone järgmiselt: "Aga tegelikult ütles president ainult, et peame pagulasi vastu võtma, muidu Itaalia võtab raha ära. Üldse ei ole enam riigimeest jäänud. Loodame, et järgmine on parem."

Seevastu kolumnist ja vasakliberaalne aktivist Ahto Lobjakas oli seekord Ilvese kõnest vaimustuses: "See on hea kõne. Moraliseeriv, nagu Ilvesel ikka, aga üle pika aja moraliseeriv nii nagu peab – veendumustest lähtuv ja ka nähtavalt veendumustele kohase ja nende kõrgusele vastava julgusega."

"Tuleb tunnistada, et sellise kõne pidamise potentsiaaliga poliitikuid on Eestis peale Ilvese veel vaid üks-kaks. Ja selle kõne eest oleme nii talle lõpuks ühiskonnana päriselt tänu võlgu," kiitis Lobjakas.