„Sul rõõmsat suve soovin ma – su perest hooliv Isamaa!“  Gerli Tali foto

Kui võrrelda Repsi kohvimasinat autoportorollo, pankade rahapesu, 10 miljoni dollari ja Kersna testiäriga, siis kas me ei peksa praegu nuiadega poes teekannu eest maksmata jätnud külastajat, kui samal ajal muugitakse kõrvalpangas rahakappe ja tassitakse rahaga kotte avalikult veoautosse, küsib Ivan Makarov.

Kui räägitakse, et ühiskond on lõhenenud, et on olemas kaks Eestit, siis mõeldakse eeskätt varanduslikke ja maailmavaatelisi erinevusi. Et ühed saavad muudkui rikkamaks ja teised elavad tagasihoidlikult. Et ühed on juurteta globalistid ja teistel on kodutunne.

Tegelikult jaguneb Eesti kõigepealt nendeks, kes hoolivad meie lastest – ja nendest, kes ei hooli.

Meil on inimesi, kes on pühendunud suure raha teenimisele ja nendel ei ole omaendagi laste jaoks aega. Lastele ostetakse kallid lelud ja antakse teiste inimeste hoole alla, rännates ärikohtumiselt ärikohtumisele ja väisates teisi riike, lennates äriklassis, ööbides luksushotellides. 

Ka lapsed on tihtipeale hooplemise vahend – pannakse šikilt riidesse ja näidatakse uhkusega äripartneritele. Saadetakse eliitkooli ja minnakse ise mõnusas seltskonnas jahiga reisima. 

Ka teised peavad oma perekonna toitmiseks raha teenima. Nad tulevad õhtul koju reisibussi või vana odava autoga ja räägivad oma rasketest järelmaksudest uue külmkapi eest ja kerkivatest bensiinihindadest. Nad on rampväsinud ja tihtipeale viskavad ennast mõneks ajaks diivanile. Ja nende lapsed, kes tulid koolist, rasked ranitsad seljas, on nende ümber, nagu vallatud kutsikad. 

Võib muidugi vaielda selle üle, kes armastab oma lapsi rohkem, see on ju veel ka üsna individuaalne, aga ärimeel ja globalism on loonud väga palju põhjendusi, et tunda ennast käorollis paremini.

Et Eesti pered on laste jaoks kõige ohtlikumad kohad.

Et Eesti lapsi tuleks jagada nendele, kes ise ei taha neid sünnitada.

Et Eesti emad sünnitavad lapsi sellepärast, et nendele makstakse laste pealt toetust.

Et naisi võib kasutada „surrogaatemadena", ehk emistena, ostes nendelt lapsi.

Et keskealine valge eesti isa on oma naisest sünnitusmasina teinud šovinist ja rassist.

See nimekiri on päris pikk, aga kõike polegi mõtet üles lugeda, sest meie vasakliberaalne peavoolumeedia teeb seda niigi päevast päeva. Homoaktivistid trügivad juba Eesti lasteaedadesse ja koolidesse, nende eriliste huvide esindajaid on meie süvariiklikus valitsemissüsteemis aina rohkem ja nad on äärmiselt aktiivsed ja sõjakad.

Kas keegi on näiteks mõelnud sellele, miks just Mailis Repsi kuritarvitamised on lõpuks pandud nii suure kella külge ja meedias toimub niivõrd laiaulatuslik avalik eksekutsioon? Jah, see, et ta ikka istub riigikogus ja võtab vastu seadusi, on riigi ja rahva jaoks alandav, aga kui võrrelda toda kohvimasinat ja muid näppamisi autoportorollo, pankade rahapesu, 10 miljoni dollari, Liina Kersna kaasusega, siis kas me ei peksa praegu nuiadega poes teekannu eest maksmata jätnud külastajat, kui samal ajal muugitakse kõrvalpangas rahakappe ja tassitakse rahaga kotte avalikult veoautosse?

Mitte õigustades Mailis Repsi, ei saa siiski märkamata jätta, et tegemist on patuoinaga. Just tema söödeti ette huntidele, kuna ta õudsalt ärritab teatud seltskonda sellega, et sünnitas palju lapsi ja tassib väiksemaid veel kaasaski. 

Kogu see kohvimasina ja lapsehoidmise epopöa on muutunud juba nii absurdseks, et leheneegrid jutustavad juba põhjalikult kohtus ja selle uste ees räägitut ning lehed on nagu protokollid. Näiteks 10. juunil avaldas Postimees mammutloo „REPSI KOHTUASI: Mailis Reps kutsus tunnistaja kohvikusse, et temaga kohviasjast rääkida". Seal on ikka niivõrd absurdseid üksikasju – et millal Karilaid istus autosse, ja mis need põhjused võiksid tal küll olla, et ta istus sinna autosse – et hakkad mõtlema: autor on ajakirjanik Tarvo Madsen, paistab nooremapoolne nägus mees, mille peale ta oma elu raiskab?

Eriti absurdne on koht „Näiteks oli olukord, kus Liis Ivaste pidi minema Tallinnas lapsega jalutama ja tundis ebamugavust, sest ei tahtnud, et kesklinnas kõik näevad teda ministri last hoidmas."

Kas on tegemist mingi jälitusmaaniaga? Kas see Liis, kellest ma kuulen esimest korda elus, on nii tuntud inimene, et kõik pealinnas teda vaatavad? Kas kõik möödujad Tallinna kesklinnas tunnevad ka Mailis Repsi last nägupidi? 

Aga juba jälle kasutatakse last selleks, et kedagi tümaks teha. Kõik need mõttetud süvariiklaste teenindajad ja kehade vedajad, kes lömitasid ülemuse ees ja näitasid teeseldud armastust tema laste vastu, on nüüd siis usinad tunnistajad ja väidavad, et tegid seda kõike äärmiselt vastumeelselt.

Nende „tunnistajate" koht on kohtupingis Mailis Repsi kõrval. Sest nad raiskasid riigi poolt heldelt kinnimakstud tööaega ja vahendeid selleks, et oma ülemusele pugeda. Ja kui nad nunnutasid ja kussutasid lapsi ning nüüd räägivad, kui vastik ja vastumeelne see nende jaoks oli, siis on see tülgastav. Nad kasutasid sisuliselt ülemuse lapsi soosingu tagamiseks, Reps kasutas ainult täiskasvanuid oma elu mugavamaks tegemiseks. 

Aga laste ärakasutamine poliitilistes heitlustes on veelgi jõhkram. Tuletagem meelde: neli riigikogu erakonda toetasid peredele ja lastele makstavate toetuste suurendamist. Mingil hetkel, saades teada uuest poliitilisest olukorrast ja võimalusest riigitüüri juurde pääseda, kutsusid sotsid oma allkirjad tagasi. Reformierakond, mis ikka veel ei saanud seaduse vastuvõtmist muudmoodi takistada, ujutas riigikogu tuhandete „parandusettepanekutega". Äkki oli seal nagu eelminegi kord soovitusi taastada N. Liit, astuda Venemaa koosseisu ja lubada abielluda surnutega – ei oska öelda, las seda jama loevad riigikogujad oma kuluhüvitise eest. 

Ja siis saabus Isamaa kord loobuda koostööst toetuste tõstmist nõudvate EKRE ja keskerakonnaga ning liituda reformi ja sotsidega, kes on lausa fanaatiliselt laste abistamise vastu. Siit mitte päris korrektne, kuid emotsionaalselt vägagi täpne parafraseering tuntud „revolutsioon sööb oma lapsi".

Isamaa sööb oma lapsi. Suure algustähega Isamaa.

Ma olen alati pidanud Jevgeni Ossinovskit hea huumorisoonega erudeeritud inimeseks, mis sest, et tema seksuaalselt desorienteeritud erakond eelistaks näha tema toreda habeme all hoopis Conchita lõuga. See tema alkoholinali, mis lõi piirikaubanduse ja jättis Eesti eelarve ilma poolest miljardist eurost, näitas meile, et Eesti on kontrastide maa – üks läheb aastateks kohtu alla kohvimasina eest, teised õõnestavad Eesti majandust Venemaast ja ikaldusest hullemini ja ei midagi. See nali oli priima ja näitas, mis riigis me tegelikult elame. Aga nüüd enam ei teagi, mida mõelda.

Nimelt avaldas Postimees laupäeval intervjuu „Jevgeni Ossinovski: lapsed on poliitiliste manöövrite viigilehed".

Jah, arusaadav, see on piltlik ütlus – viigileht on silmakirjalik kate. Antud juhul peaks aga käivituma iga intelligentse inimese sisse installitud eetiline kaitsemehhanism. Sest kõik teavad, mis oli kujundi esmaallikas. Seega enam et Ossinovski – kui tema sõnu pealkirjas ei moonutatud – ütles „lapsed" ja „viigilehed". Ehk kõik see mitmuses. Äkki oli see sotside freudistlikult väljendatud soovunelm.

Viigilehtedega katsid Aadam ja Eeva oma häbemeid. Just seal nad rippusid.

Nüüd ka Isamaa kasutab lapsi „viigilehtedena".

Aga Eesti läinud nädala poliitiline kokkuvõte oli kirjutatud juba ammu Rudolf Rimmeli poolt:

...isamaalased üksi ja grupiti 
müüvad isamaad hulgi ja jupiti 
müügi vahel nad rõõmsasti kisavad: 
armas eestlane, armasta isamaad!...