Joe Biden korraldas 22.-23. aprillil virtuaalse Maa kliima päästmise koosoleku, kus ta tutvustas USA demokraatide Uut Rohelist Kurssi. Erinevate "rohemajanduse" algatuste seas torkas silma, et Maa päästmise ettekäändel minnakse USA kodanike menüü kallale ja 2030. aastal oleks ameeriklasel lubatud süüa ainult neli naela (1,81 kg) punast liha aastas.
Kliimakonverentsil tutvustas Biden USA radikaalset Uut Rohelist Kurssi (Green New Deal), millest leiab lihaviha kõrval veel kasvuhoonegaaside vähendamise 2030. aastaks, võrreldes 2005. aasta tasemega, 50-52 protsendi võrra, "vanade" küttesüsteemide asendamise õhksoojuspumpadega, ülemineku elektriautodele ja 2050. aastaks soovitakse jõuda null heitmetega majanduseni, vahendab Mail Online.
Bideni kinnitusel Uus Roheline Kurss "loob töökohti ja kasvatab majandust". Samas pole demokraatide poolt üksikasjalisemalt selgitatud, kuidas sellised plaanid mõjutavad tavaliste ameeriklaste elu. Samuti pole teada kui palju läheb maksma soovitud mahus heitmete vähendamine.
Demokraatide äärmuslikku rohelist uut kurssi on kritiseerinud nii majanduseksperdid kui vabariiklased leides, et see pole mitte ühestki otsast kestlik, seab ohtu (kümned) miljonid töökohad ja keskmine ameeriklane peab maksma tuhandeid dollareid rohkem makse.
Eriti silmatorkav on "Kursi" osa, millega tahetakse vähendada punase liha tarbimist 90- ja teiste loomset päritolu toiduainete pruukimist 50 protsendi võrra.
Michigani Ülikooli Jätkusuutlike Süsteemide Keskuses (Michigan University Center for Sustainable Systems) valminud uuringu kohaselt vähendaks järk-järgult selliste liha- ja piimatoodete vabade eesmärkide poole liikumine toiduainetetööstuse heitmeid 2030. aastaks viiskümmend protsenti.
See tähendab, et ameeriklane tohiks ühes kuus süüa ühe keskmise hamburgeri, ehk 0,18 untsi (5 grammi) punast liha päevas.
Täna tarbib keskmine ameeriklane aastas viiskümmend ja pool kilo punast liha.
Teine sektor, mida Uus Roheline Kurss eriti rängalt raputaks, on transport. Marylandi Ülikooli Avaliku Poliitika Osakonna (University of Maryland School of Public Policy) hinnangul peaks 2030. aastaks olema rohkem kui 65 protsenti müüdud uutest sõiduautodest ja maasturitest ning kümme protsenti veokitest elektrilised. Täna moodustavad elektriautod uute autode müügist kaks protsenti.
Uus elektriauto maksab USAs keskmiselt 55 000 dollarit. 2020. aastal oli uue müüdud auto keskmine hind 38 000 dollarit, mida analüütikute poolt nimetatakse "hullult kõrgeks" (crazy high).
Demokraatide kliimakursil püsimiseks on vaja ligi veerandis kodudes vahetada õli- ja gaasiküte elektriliste õhksoojuspumpade vastu. Ameerika Ühendriikides maksab keskmine soojendav ja jahutav õhksoojuspump koos paigaldusega 5613 dollarit.
Kliimakurss maksab tööstusjuhtide ja ekspertide hinnangul Ameerika Ühendriikide maksumaksjale triljoneid dollareid. Aspen Institute'i ekspertide hinnangul läheks kõigi USA Uue Rohelise Kursi plaanide ellu viimine maksma 50 kuni 93 triljonit dollarit. Kogu maailma sisemajanduse kogutoodang oli 2019. aastal 86 triljonit ja Ameerika Ühendriikide SKT oli toona 21,3 triljonit dollarit.
Kodanikuõiguste organisatsiooni Maksumaksjate Kaitsmise Allianss (Taxpayers Protection Alliance) juhi David Williamsi sõnul on demokraatide Uus Roheline Kurss "mitme triljoni dollari suurune hiidkorporatsioonide hoolekandeprogramm".
"Karmid kliimaeesmärgid ja -kohustused rõhuvad ebaõiglaselt just vaesemaid ja keskmise sissetulekuga kodanikke, kes peavad maksma elektri eest märgatavalt rohkem," kinnitas Williams.
Stanfordi Ülikooli külalisprofessor Bjorn Lomborgi sõnul tõstab kliimakurss keskmise ameeriklase makse aastas 3500 dollari võrra.
Toimetas Karol Kallas