Palju aastaid Tartu Ülikooli eetikaprofessoriks olnud ja reformierakonna ridades ka riigikogusse kuuluva Margit Sutropi püüdlus õigustada vaktsineerimisvabaduse põhimõttest lahtiütlemist juttudega koroonavaktsineerimisest kui ühiskonna liikmete solidaarsuskohustusest on märgilise tähendusega, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Üha sagedamini "riigieetikuks" tituleeritud Tartu Ülikooli eetikaprofessor Margit Sutrop väljendas mõne päeva eest Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) portaalis avaldatud pikas ja lohisevas artiklis vaadet, et muutunud ühiskondlikes oludes peame ka seni ühiskonnakorralduse aluseks olnud eetilised hoiakud ümber vaatama.
„Kas meil tõesti pole muud valikut, kui aktsepteerida, et osa inimesi võtab endale vabaduse end mitte vaktsineerida, vastutamata tagajärgede eest? Kas peame leppima sellega, et osa inimesi ei täida oma solidaarsuskohustust hoida kaitsepookimise läbi enda ja teiste elu ja tervist," ahastab reformierakonna ridades ka riigikogu liikmeks olev Sutrop.
Vaid mõne kuuga on meie ühiskonnas riigivõimu teostamisel vaktsineerimisvabaduse põhimõte hüljatud. Enam ei räägita mitte vaktsineerimisvabadusest ja sellest põhimõttest tulenevatest nõuetest, vaid isegi rahvusülikooli eetikaprofessor jutlustab koroonavaktsiinide süstimisest kui kõigi inimeste solidaarsuskohustusest.
Sutropi retoorikast vastu vaatav eetiliste hoiakute ümberkujundamine on märgilise tähenduse ja põhimõttelise tähtsusega. Kui koroonavaktsineerimisest mõeldakse riigivõimu teostades kui ühiskonna liikmete solidaarsuskohustusest, siis peame panema vaimu valmis ka selleks, et peagi nõutakse vaktsineeritust põhimõtteliselt kõigilt inimestelt nii avalikus teenistuses kui ka erasektoris, just nii, nagu seda tehakse näiteks Itaalias ja Lätis.
Niisugusel juhul tuleb valmistuda ka selleks, et sarnaselt Lätile kõrvaldatakse nii parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste volikogude tööst kõik vaktsineerimata ehk oma solidaarsuskohustuse täitmata jätnud rahvaesindajad. Ja sellega asi kindlasti ei piirdu – just täna tuli pea uskumatuna näiv uudis, et alates veebruarist hakkab Austrias kehtima vaktsineerimiskohustus kõigile.
Enam ei ole kahtlust, et seisame silmitsi üha laieneva diktatuuriga. Eitada võivad seda vaid inimesed, kes ei ole võimelised reaalsust mõistama või kes ei tahagi seda mõista. Diktatuuri sisseseadmise märgiks on kindlasti ka see, kui uue korra kehtestamisel ei piirduta enam inimeste põhiseaduslike õiguste mõistusevastase mahasurumisega, vaid asutakse ka ühiskonnakorralduse eetilisi aluseid ümber mõtestama. Seda on teinud kõik diktatuurid, kaasa arvatud natsid Saksamaal ja bolševikud Venemaal, et diktatuurile õilsam fassaad ehitada ning esitleda seda headuse, humaansuse ja solidaarsuse ilminguna.
Mitmeid kordi ebaõnnestunult Tartu Ülikooli rektoriks pürginud ja sellega oma silmatorkavat võimuiha demonstreerinud Sutrop võib koos oma mõttekaaslastega ükskõik kui palju rääkida katastroofimeditsiini nõuetest, aga reaalselt on katastroofiks osutunud üksnes Eesti meditsiinisüsteem, mis ei suuda ettenähtava koormusega hakkama saada.
Kui meditsiinisüsteemi ilmselgete puuduste kõrvaldamise asemel hakatakse aga ühiskonna eetilisi aluseid ümber mõtestama – võttes selleks appi isegi rahvusülikooli eetikaprofessori –, et puudulikku süsteemi ja sellega käsikäes käivat diktatuuri õigustada, on kuri karjas.