Ameerika Ühendriikide president Donald Trump vedas kohtusse tuntud avaliku arvamuse uurija. Allakirjutanut tabas osutatud uudise peale unenägu, millisel moel poliitikute populaarsusküsitlused on seotud demokraatia juhtimisega.
Ulmale on allpool antud selgema arusaamise eesmärgil pisut selgepiirilisem vorm. Kuna unenäod on seotud asjadega, mida inimesed teavad, siis on nägemuse kirjeldusele lisatud ka mõned päris viiteid, mis võiksid midagi sellist nagu põhjendada. Siiski korrates: tegemist on ainult ulmaga ja reaalselt on kõik kindlasti palju ja hoopis teisiti.
Unenägu
Tuntud keeleteadlasest vasakäärmuslane Noam Chomsky kirjutab raamatu "Ühine hüve" peatükis "Meedia":
"Arukas lahendus, kuidas hoida inimesed loidude ja kuulekatena, seisneb lubatud arvamuste kogumi ranges piiramises, lubades samas antud arvamustekogumi raames pidada väga elavat arutelu, sealjuures isegi õhutades tagant kriitilisemate ja teisitimõtlejate seisukohtade levikut. Selline olukord loob inimestele mulje, et sõna on vaba, kuigi samaaegselt ja järjepidevalt sunnitakse inimestele debati ulatuse piiramisega peale süsteemi [ideoloogilisi] eelduseid."
Punateadlase osutuse näol on tegemist ühe ühispartei süsteemi kirjeldusega. Näiliselt käib vabariiklaste ja demokraatide, CDU ja SPD, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa jne vahel "kõva andmine", kuid sisuliselt ajavad kõik ühte asja.
Poliitikutele on enda olemasolu õigustamiseks vaja, et neist räägitakse. Üks asi on teha poliitikat, aga päris poliitika tegemine käib vähemalt 90 protsendi ulatuses (pigem 98–99 protsendi) natukene kõrgemal kui "rahvaesindajad" või valitsus ja nii tuleb rääkimiseks põhjuse andmiseks otsida muid võimalusi.
Juhitud demokraatias on nii valijatele kui poliitikutele leiutatud liivakast, kus kõik saavad mängida "erakondade reitingutega". Sest valimishooaegade vahel on äärmiselt oluline jaurata teemal, kuidas Isamaal on riigikogus kaheksa kohta, aga nad on Eesti kõige populaarsem partei. Ilma selleks mitte midagi tegemata. Või Eesti 200 toetus on alla valimiskünnise. Elik Reformierakond küll piinab inimesi, aga näete, rahvale meeldib.
Reitingute mäng on ühispartei demokraatia tsirkuse keskne vahend. Üks, mis kogu etenduse koos hoiab. Alustades sellest, et küsitluste ja toetusmääradega üritatakse inimestele selgeks teha, miks ühispartei pakutav "võta üks ja viska teist ning pista kõik ühte patta" etendus on päris demokraatia.
Unenäos ilmus järgmine näide: Ameerika Ühendriikides näitasid päris küsitlused (parteid tellivad avalike avaliku arvamuse küsitluste kõrval ka ainult sisemiseks kasutamiseks mõeldud päris küsitlusi) 2020. aastal, et presidendivalimistel kipub võitma Donald Trump.
Läänes peale 2012.–2016. aastat enam korporatistliku meedia ajupesust ja Venemaaga seotuse süüdistustest "valede" kandidaatide tõrjumiseks ei piisa ning valimisi on vaja natukene "tagant aidata". Eelpool esitatud graafikul näitab aitamist sinise joone jõnks.
"Nemad" tegid seda Ameerika Ühendriikides samuti käesoleval aastal, aga tänavu olid vabariiklased selleks valmis, koondasid valimisi vaatlema mitmesaja tuhande pealise vabatahtlike armee, keda toetasid tuhanded juristid, millega kaasnes edukas ja jõuline kampaania ning Trumpi menu oli nii suur, et seda polnud võimalik üle võltsida. Lisaks nägid kümned organisatsioonid viimase nelja aasta jooksul tublisti vaeva valimisnimekirjade puhastamisega elust lahkunud ja ära kolinud inimestest ning tegid palju muud valimiste aususeks vajalikku.
Ameerika Ühendriikides näitas näiteks NPR/PBS News/Marist Poll 4. novembril, päev enne valimisi, et Kamala Harris juhib Trumpi ees nelja protsendiga.
Selliseid küsitlusi on Lombi taga vaja, sest kui tavapärane kirja teel hääletamise ja muud pettused oleksid õnnestunud, siis Harris oleks Ameerika Ühendriikide president ja Maristi küsitlus oleks olnud selle tõestuseks. Tõde paistabki olevat selline, et demokraadid ja süvariik olid kuni pea valimiskampaania lõpuni veendunud, et 2020. aasta "jõnksu" õnnestub korrata.
Siis juhtis unenägu küsimuse juurde, miks Eestis Isamaa – kes pole mitte parempartei, vaid tavaline ühispartei progressistlik kooslus – toetus küündib kohati üle 30 protsendi?
Süvariigi juhitava demokraatia arsenalist leiab relva, mida nimetatakse "pärssivaks küsitlemiseks" (supression polling).
Sõjapidamises tuntakse lahendust, nagu pärssiv/mahasurumise tuli/pommitamine (supressive fire), mis tähendab erinevat kõmmutamist ja/või droonide lennutamist, et vaenlane oma pead august välja ei pistaks. Vaenlase tegevuse lämmatamist tulega, mis vähendab selle võimekust sinnamaani, et ettenähtud ülesandeid pole võimalik täide viia.
Pärssiva (või mahasuruva) küsitlemise esmaseks eesmärgiks on inimeste reaalsustaju manipuleerimine parteide ja poliitikute suhtes. Kui mõnele poliitikule või parteile näidatakse ülivõimsat toetust, siis teiste jõudude toetajatele kipub jääma mulje, nagu lootust väga ei oleks, nende häälest pole midagi kasu, nad on rumalad maakad, pole viisakad inimesed ja nii edasi. See omakorda tekitab osavõtmatust ja valimisloidust.
Pärssivaid küsitlusi korraldatakse muuhulgas kallutatud valimiga: kui tahetakse näiteks näidata Sotsiaaldemokraatide menu, tuleb küsitleda Tallinnas ja Tartus ning noori naisi.
Teine pärssiva reitingutabeli moodustamise lahendus on suunavad küsimused, mis juhivad vastuseid konkreetse poliitilise jõu poole.
Kui on tegemist valimiste ajaga, siis on olulisel kohal pärssivate reitingute avaldamise ajastus.
Pärssivate küsitluste mõõgal on ka teine tera ehk kui sellega liiga suure kaarega vehkida, siis tekitab see toetajates eesmärgivastast kindlustunnet ja nood ei pruugi valimisteks välja ilmuda.
Millegipärast jäi magades tunne, et Isamaa kõrgete toetusmäärade taga on selline vaippommitamine, mille eesmärgiks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate seas lootusetuse tekitamine ja teiselt poolt, et avalikkus pööraks mõnevõrra vähem tähelepanu valitsuskoalitsioonis korda saadetavatele õudustele.
Sellele järgnes unenäos paratamatu Ameerika Ühendriikide ja Eesti valimiste võrdlemine.
Kui Ameerika Ühendriikides saavutatakse osutatud sinise joone jõnksud kirja teel hääletamise, nõndanimetatud valimissedelite lõikuse ja hääletamisturismiga (paljudes osariikides ei nõuta hääletamisel isikutunnistust ja hääletada saab täpselt nii palju kui aktivistid viitsivad valimisjaoskondade vahel ringi sõita), siis Eestis pole isegi selliseid pingutusi vaja. Kõik käib e-hääletamisega ja Kaja Kallas on läbi aegade Eesti kõige populaarsem sõjaprintsess.
Eesti "jõnks" on see hetk, kui viimaste riigikogu valimiste ajal e-hääletamise peale, mille tulemused avaldati mingil põhjusel alles kolm-neli tundi peale õiget aega, valimiskaart äkki kollaseks lõi.
Seda muidugi tõestavad Reformierakonna reitingud, jube popid sõjaprintsessid ja kliimanoored, meediakajastus ning arvamusküsitlused.
Kordan, see kõik on ainult unenägu ja päris elus midagi sellist ei juhtu. Elon Musk ei saa samuti aru kui hea asi on Eesti e-hääletamine.
Trump on esimene Ameerika Ühendriikide president, kes valimiste manipuleerimise (pärssivate reitingute) süüdistusega arvamusküsitleja kohtu ette tirib. Avalike arvamuste uurijate jõuk on suuresti süvariigi mülkasüsteemi osa ja osutatud kohtuasja üks eesmärk on ilmselt juhitava demokraatia inimvaenulike pettuste paljastamine.